Antidepressantide kasutamine raseduse ajal võib lapsel tekitada psüühikahäireid

Emakasisene kokkupuude antidepressantidega on seotud suurema psühhiaatriliste häirete riskiga, leiavad teadlased.

Taanis viidi läbi uuring, mille eesmärk oli uurida seost emakasisese antidepressantidega kokkupuute ja psühhiaatriliste häirete vahel, vahendab meditsiiniportaal Med24 The BMJ-s ilmunud uuringut.

Uuriti 905 383 elusalt sündinud last, kes sündisid Taanis ajavahemikul 1998–2012 ja keda jälgiti sünnist juulini 2014, surmani, emigratsioonini või esimese psühhiaatrilise diagnoosi kuupäevani, sõltuvalt sellest, mis saabus esimesena. Lapsi jälgiti maksimaalselt 16,5 aastat.

Lapsed jaotati nelja rühma vastavalt ema antidepressantide kasutusele kahe aasta jooksul enne rasedust ja selle ajal: eksponeerimata, antidepressantravi katkestanud (kasutati enne rasedust, ent mitte selle ajal),  antidepressantravi jätkanud (kasutati nii enne rasedust kui ka selle ajal) ja uued kasutajad (kasutati ainult raseduse ajal).

Psühhiaatrilised häired diagnoositi kokku 32 400 lapsel. Psühhiaatriliste häirete 15 aasta korrigeeritud kumulatiivne esinemus oli mitteeksponeeritute rühmas 8,0%, antidepressantravi katkestanute rühmas 11,5%, antidepressantravi jätkanute rühmas 13,6% ja uute kasutajate rühmas 14,5%. Antidepressantravi jätkanute rühmas oli psühhiaatriliste häirete risk suurenenud (ohusuhe 1.27, 1,17–1,38) võrreldes katkestanute rühmaga.

Emakasisene kokkupuude antidepressantidega oli seotud psühhiaatriliste häirete suurenenud riskiga.

Allikas: Õhtuleht

Advertisements

Rahustid murdsid memme jõu

Ühe vanaproua lugu näitab, et tervishoiu­süsteemi puudustel on inimese vaates väga kõrge hind. Kas jagatud patsient pole kellegi patsient?

Teisipäeval kaks nädalat tagasi said kaks õde ja vend teada, et nende eaka ema eluküünal on kustunud. Veel eelmisel päeval käis poeg teda Pärnu õendus- ja hoolduskeskuses vaatamas. Ema lamas voodis, tilguti küljes. „Kui ma seda nägin, ahmisin lihtsalt õhku,“ ütles poeg. Ta ei olnud seda oodanud.

Tol õhtul kirjutas ta Ekspressi toimetusele emotsionaalse kirja. Ema, kes 26. juulil läks istmikuluu murruga omal jalal EMOsse, oli poja sõnul muutunud hooldushaiglas veedetud kahe nädalaga „juurviljaks“, kes ainult lamas voodis, mähe all.

„Ma ei saa sellele käega lüüa ega ka seda alla neelata, sellest tuleb rääkida, et midagi muutuks. Kui me suudaksime selliseid asju ennetada, märgata inimesi enda kõrval, kes vajavad abi, õigel ajal jaole saada…Et nad ei peaks lõpetama nii, nagu meie emaga juhtus,“ räägib poeg.

Lapsed arvasid, et ema paraneb ja saab peagi koju. Aga päev hiljem oli ema surnud.

Miks ema suri? Ja kuidas nii järsku? Et selgust saada, otsustasid lapsed saata ema lahkamisele. Pärnu õendus- ja hoolduskeskuse juhataja Margit Seppiku sõnul pole nad kümne aasta jooksul kedagi lahkamisele saatnud. Patsiendid saabuvad õendushaiglasse kindla diagnoosiga ja on eelnevalt uuritud.

Poja sõnul hindas patoloog haigusloo põhjal surma põhjuseks insuldi, aga lahkamisel selgus tegelik surmapõhjus – südamelihase nõrgenemine.

Naise süda ei jaksanud enam lüüa. Seda võisid soodustada vähene liikumine ja kehv toonus.

Surmatunnistusel märgiti surma soodustavateks teguriteks ka insult ja käärsoole pahaloomuline kasvaja.

„Ema nõrgaks muutumises mängisid olulist osa tema vaimsed probleemid, mis viisid selleni, et ta lasi oma kehal nii jõuetuks muutuda. Ma usun, et ema oleks elus, kui me oleks suutnud ikkagi nii palju ette mõelda… või näha,“ räägib poeg.

Kange naine mandus rahustitega

Alates 15. eluaastast oli Pärnumaalt Saarde vallast pärit proua teinud kõikvõimalikku – ja tihtipeale väga rasket – tööd. Ta pidas maaparandaja ja lüpsja ametit, töötas kalakombinaadis ja laohoidjana. Laste sõnul oli ta kange eesti naine. Oli veel eakana kõbus ja endiselt väga töökas.

Neli aastat tagasi pidi ta lõpetama töö koristajana, sest oli randme­luu katki kukkunud. Töö aga hoidis teda tegusana.

„Töö kaotamine oli emale moraalne hoop ja sellest alates hakkas kõik tasapisi allamäge minema,“ ütleb tütar. Lapsed püüdsid igal võimalikul moel aidata – käisid üksi elaval emal külas, aitasid raskemaid majapidamistöid teha, tutvustasid pensionäride ühendusi, isegi kepi kinkisid. Tegid kõik, et ema tuju paraneks ja ta oleks aktiivsem. Aga ema ei võtnud vedu.

Üle kümne aasta tagasi sai proua insuldi ja pidi regulaarselt vererõhku mõõtma. Toiming tekitas temas suurt ärevust. Proua palus perearstilt rahusteid ja hakkas neid pidevalt neelama. Nii igaks juhuks.

Kui tabletid (toimeaine diasepaam) said otsa, tuli vaid perearstile helistada. Kuigi rahusteid soovitatakse võtta lühiajaliselt, kirjutas perearst talle neid aastaid.

Laste hinnangul oli vanaproual depressioon, mida ta endale ei tunnistanud või ei osanudki tunnistada. Rahusteid tarbides muutus ta järjest apaatsemaks ja saatis üha rohkem päevi mööda ainult voodis lamades.

Tütre sõnul tekitasid rahustid emal ka tasakaaluhäireid. „Rahustid tegid talle mõnusa olemise ja ta ainult lamas. Lõpuks ei teinudki ta midagi muud. See oli surnud ring,“ räägib tütar. Vanaproua suhtles vaid naabrinaiste ja lähedastega.

Lapsed palusid emal korduvalt rahustite võtmine lõpetada. Neile oli selge, et ema on sõltuvuses.

Vanaproua oma lähedasi kuulda ei võtnud.

Tütar üritas perearstiga ühendust saada, et rahustite väljakirjutamine lõppeks, aga ei pääsenud löögile.

Miks perearst emale aastaid rahusteid määras, on üks mõistatus. „See ei ole normaalne! Kukla taga peaks ju hakkama punane tuluke vilkuma, kui nii eakale patsiendile kirjutad rahusteid nii tihti välja. Midagi peab ju selle taga olema,“ ütleb poeg.

Laste hinnangul oleks perearst suutnud ema depressiooni varakult avastada ja ta õigele ravile suunata. Aga läks teisiti.

Viimasel aastal ei suutnud ema enam oma ärevusega toime tulla ja kutsus endale tihti kiirabi. Miks, ei osanud proua isegi öelda.

Tänavu juulis läks tütar emaga koos ­perearsti juurde. Tol päeval sattus olema asendusarst, kes tegi emale suulise depressioonitesti.

„Ma sain aru, et ema ei tunnistanud isegi siis oma seisukorda, vaid maalis pildi palju paremaks,“ ütles tütar. Vastustest sai siiski selgeks, et vanaprouat painab depressioon.

Rahustite võtmise oli ta selleks ajaks enda sõnul lõpetanud ja alustas samal õhtul antidepressantidega. Lapsed lootsid, et ema saab elu­isu tagasi.

PSÜHHIAATRITE SELTSI JUHATAJA: RAVIMI­SÕLTUVUS ON PROBLEEM

Eesti Psühhiaatrite Seltsi juhatuse esimehe Andres ­Lehtmetsa (pildil) sõnul on meeleoluhäirete ja depressiooni levik suur. Ravi vajavat depressiooni kogeb elu jooksul 10–15 protsenti inimestest.

Perearstidele on antud ravijuhised ja raamistik, millest vaimsete häirete äratundmisel ja ravi määramisel lähtuda. „Küsimus on selles, kas ta on õige asja ära tundnud,“ ütleb Lehtmets. Rahustid on mõeldud lühiajaliseks kasutamiseks, need tekitavad sõltuvust ja kõrvalmõjusid, nagu tasakaaluhäired, mäluprobleemid jm.

Rahustite väljakirjutamine on reguleeritud koguseliselt ehk teatud piirmäärast rohkem ei tohi rahusteid korraga välja kirjutada. Piiratud ei ole see, kes võib rahusteid välja kirjutada. Selleks on õigus kõigil Eesti arstidel.

„Ei saa öelda mustvalgelt, et üks ravim on hea või halb. Aga iga ravimi väljakirjutamine peab olema põhjendatud ja kontrollitud,“ toonitab Lehtmets.

Lehtmets nendib, et ka ravimisõltuvus on Eestis probleem. Arstid ei taha tihti ravimisõltuvust diagnoosida. Patsiendid ei taha või ei julge seda aga tunnistada.

Lehtmetsa hinnangul on psüühikahäirete avastamisel suur vastutus perearstil. Perearst tunneb inimest ja tema jutule pääseb tunduvalt lihtsamalt ning kiiremalt kui psühhiaatri vastuvõtule. Oluline on aga perearsti ja psühhiaatri hea koostöö, mõlemast jääb praegu veel vajaka.

Kaks nädalat hooldushaiglas jäid viimaseks

Maikuus käis vanaproua tütrel Soomes külas. Tagasi tuli iseseisvalt. Juulis sõitis Aegviitu venna 60 aasta juubelile. „Ta sai küll hakkama endaga, kui tahtis,“ räägib poeg.

Juuli lõpus kukkus aga õnnetult kodutrepil ja murdis istmikuluu. Tütar viis ema EMOsse, kus ta soovis jääda mõneks päevaks Pärnu haiglasse aktiivravile. Pärast seda tahtis proua õendushaiglas taastuda.

Tütar pidi aga pärast puhkust Soome tööle tagasi minema.

Istmikuluu murru korral tuleb vältida istumist, tuleb kõndida ja lamada. Paranemine võtab enamasti aega kuu või rohkem. Lapsed arvestasid, et ema tuleb peagi hooldushaiglast omal jalal koju.

Vanaproua tahtis aga voodis lamada. Ta oli sellega harjunud ja luumurd tegi haiget. Pikaajaline rahustite tarbimine oli ta lamamislembusele kaasa aidanud. Laste sõnul „puhkas“ vanaproua hooldushaiglas nädal aega nii, et peaaegu püsti ei tõusnudki.

Poeg käis ema mitu korda vaatamas. Ja riidles meditsiiniõdedega, et nood ema püsti ei aita ega liikuma ei utsita. Voodivõred olid üles tõstetud ja mähe alla pandud. Poeg oli šokeeritud.

Pärnu õendushaigla juhataja Margit Seppiku sõnul liikus vanaproua iga päev just nii palju, kui tervis lubas – käis kolm korda päevas omal jalal söömas ja tualetis. Füsioterapeut tegeles temaga iga päev pool tundi individuaaltreeningu ajal. Voodivõred ja mähe olid Seppiku kinnitusel vaid öised abinõud. Arst käis vanaprouat kaks korda nädalas vaatamas.

PATSIENTIDE LIIDU TEGEV­JUHT: OOTUSED HOOLDUS­HAIGLATELE ON VÄGA KÕRGED

Eesti Patsientide Liidu juhatuse liikme Kadri Tammepuu (pildil) sõnul küsivad õendus- ja hooldushaiglad hinda, mida suur osa inimestest maksta ei jõua. Liiati pensionärid. Arusaadavalt tahavad patsiendid ja nende lähedased teenust, mis vastaks kallile hinnale. Nii aga tihti ei ole. „Käärid on väga suured. Paljud võtavad laenu või peavad kinnisvara müüma, et oma lähedased saata hooldushaiglasse, mis vastab nende ootustele,“ nendib Tammepuu.

Tammepuu sõnul eeldavad inimesed, et õendus- ja hooldushaiglates läheb elu edasi samamoodi nagu kodus. Eriti ootavad seda need, kes oma lähedaste eest ise on hoolitsenud. „Kodus saab inimene pidevalt tähelepanu ja hoolitsust, tal on seal kõik tuttav ja armas. Hooldushaiglas on tihti ainult tuba voodiga,“ ütleb Tammepuu.

Patsientide Liidu poole on pöördunud murelikud inimesed, kes ei ole rahul hooldusasutuses valitud ravimeetoditega. Näiteks, kui eakas lähedane on rahustite mõju all, et ta püsiks pidevalt voodis. „Tihti ei ole rahustite kohta piisavalt infot ja inimesed ise ei oska hinnata, kas rahustite väljakirjutamine on põhjendatud,“ ütles Tammepuu.

Nii hooldushaiglates kui -kodudes on terav puudus personalist ja suurt rolli mängib valdkonna alarahastus.

Just hooldekodude tingimused ja pakutavate teenuste kvaliteedi võttis õiguskantsler Ülle Madise sel aastal luubi alla.

Kust tuli diagnoos, kui haigust polnud?

Viimasel külaskäigul näitas meditsiiniõde pojale tema ema tervisepabereid. Need tundusid kummalised. Seal olid aktiivsed kaks diagnoosi – käärsoole pahaloomuline kasvaja ja insult. Viimane oli olnud üle kümne aasta tagasi. Vähkkasvajat oli mullu sügisel kontrollitud ja tulemus oli negatiivne, naisel polnud vähki. See sai kinnitust nii Pärnu haiglas kui ka Tartu ülikooli kliinikumis. Aga ­uuringutulemused ei jõudnud e-tervise süsteemi.

Ema perearstikeskuse pereõde selgitas pojale, et haiglatel on andmebaasid, milles sisalduvat infot teinekord teiste haiglatega ei vahetatagi. Ja see info ei pruugi jõuda ka e-tervise süsteemi. Pereõde teatab, et patsiendi terviseinfot nad Ekspressiga ei jaga. Nii perearstile kui Seppikule saatis poeg kirjaliku päringu, et oma küsimustele lõpuks vastused saada. Vastused lubati peagi saata.

Raviasutuste vaheline infosulg tekitas vanaproua lastel põhjendatud küsimusi – kui haigus oli kirjas, siis miks seda ei ravitud, kui aga haigust tegelikult polnud, siis miks see oli kirjas? Ja miks kirjutatakse nii kergekäeliselt välja sõltuvust tekitavaid rahusteid?

PEREARSTIDE SELTSI ESINAINE: KÕIK UURINGUTE VASTUSED PEAVAD OLEMA KÄTTESAADAVAD

Eesti Perearstide Seltsi esinaise Diana Ingeraineni (pildil) sõnul on rahustite väljakirjutamine ja tarvitamine üle Euroopa teravalt õhus. Eestis on probleemiks eelkõige rahustite valesti tarvitamine. Selle juured on taustaandmete puudulikkuses ning ühiskonna ootuses arstidele kõike kiiresti teha. „200 000 visiiti on perearsti keskustele viie aastaga juurde tulnud, aga töötegijaid mitte. Eriarstiabi tõmbub aina kokku, inimeste vajadus ja perearsti vastutus aina kasvab,“ ütleb Ingerainen.

Tema hinnangul on rahustite väljakirjutamine tihti vastamine patsiendi soovile ja survele. Rahustite väljakirjutamiseks oleks vaja andmeid, mis ei ole sageli kohe kättesaadavad. Ühe visiidi või telefonikõne jooksul ei malda patsiendid enamjaolt nii kaua oodata ja arstid lähevadki kergema vastupanu teed. „Meil on vaja süsteemi, millega saaks hetkega kuvada patsiendi andmed – haigused, ravimid, viimati tehtud uuringud –, et inimese tegelik tervisevajadus kaardistada,“ ütles Ingerainen.

Rahustite küsimuses on väga oluline roll ka järelevalvel. „Pidevalt tuleb jälgida, kas ja kuidas väljakirjutatud rahustid patsiendile mõjuvad. See on ülioluline,“ ütleb Ingerainen. Ta on rahustite probleemi tõstatanud nii Eesti Perearstide Seltsi aruteludel kui oma tööpostil Tallinnas Järveotsa perearstikeskuses, kus on tehtud juhend, millest rahustite väljakirjutamisel lähtuda.

Ingerainen rõhutab, et perearsti töö eeldab ligipääsu patsiendi terviseandmetele. Tihti on need aga teises raviasutuses kinni, sest patsiendi „lugu“ on seal veel avatud. Vähkkasvajaga patsientidel käib ühes raviasutuses keemiaravi, samaaegselt perearsti juurde minnes, näiteks keemiaravi tüsistusega, ei näe aga perearst patsiendi kogu tausta. „Kõik uuringud on patsiendi omad, mitte haigla omad, ja peavad olema kättesaadavad,“ ütleb Ingerainen.

Allikas: Eesti Ekspress

Opioidiepideemia

Nüüd on ka Eestis hakatud kirjutama opioidiepideemiast USAs. Miskipärast räägitakse samas ka kanepist, kuigi see opioide ei sisalda ega epideemiaga seotud pole. Ja Eesti on üledoosi-suremuses esikohal Euroopas. Varasemalt seda statistikat juhtinud Portugal on nüüd, kui narkoteema mõistlikult reguleeritud, positiivselt väikseima suremusega. Meditsiinilise kanepi legaliseerinud USA osariikides on aga opioidide üleannuste tõttu surnuid hoopis keskmiselt 25% VÄHEM!!! Just, VÄHEM!

Sellele on ka seletus – opioidiepideemia on põhjustatud valdavalt sellest, et inimesed hakkavad tarvitama täiesti legaalseid, retseptiga saadavaid opioidseid valuvaigisteid, jäävad neist sõltuvusse ja/või seejärel võtavad lisaks mittelegaalseid opioide või lähevad viimastele täielikult üle…

Seega – kui kanepit meditsiinis valuvaigistina rohkem kasutada, siis sõltlasi nii palju peale ei tuleks, sest kanepil pole nii tugevat sõltuvusttekitavat toimet ja sõltuvus ise pole võrreldes nikotiinigagi tugev.

Siin on kokkuvõte 170 aastat ilmunud ajakiijast Scientific American, mis viitab ka Ameerika Meditsiiniassotsiatsiooni ajakirjas (JAMA) ilmunud uuringule:

Teadusliku kirjanduse ülevaatest selgub, et kanep on palju vähem sõltuvusttekitav kui väljakirjutatavad valuvaigistid. Michigani ülikoolis tehtud uuring ütleb, et kroonilise valu tõttu kanepit tarvitama hakanud inimesed vähendavad opioidide kasutust 64% ja vähendades ühtlasi kõrvaltoimeid ning parandades elukvaliteeti.

Ajakirjas The Journal of the American Medical Association avaldatud uuring ütleb, et opioididest tingitud mürgistussurmi on 25% võrra vähem neis osariikides, kus meditsiinilise kanepi kasutus on lubatud.

Kanep tekitab ehk harjumust seda tarvitada, kuid see on psühholoogiline sõltuvus, mitte füüsiline. 20 aastat väldanud uuring ütleb, et vaid üheksa kümnest kanepiproovijast ei jää mingilgi moel sõltuvusse. Nikotiinist jääb sõltuvusse 32% tarvitajatest, heroiinist 23, kokaiinist 17, alkoholist 15 ja stimulantidest 11%. Kanepist tekib mingi sõltuvus 9% selle proovijatest – enamasti on see väga nõrk.

Aga mitte sellega ei tahtnud ma lõpetada! Ilusat suve teile! Liikuge, otsige endale hea paik looduses, puhake ning olge terved. Kanepit pole ka vaja niisama proovida.

Kohtume uute mõtete ja energiaga juba augustis!

Allikas: Terviseleht

Pea iga neljas ravimitootja toetab meedikute täiendkoolitusi

Ravimiameti andmetel toetasid ravimite müügiloa hoidjad mullu kokku 1545 isikut. Toetuse andmist arstile või apteekrile deklareerisid peaaegu veerand ravimite müügiloa hoidjatest.
Toetused arstidele ja apteekritele arstiteaduslikel või farmaatsiaalastel üritustel osalemiseks 2016. aastal mõnevõrra vähenesid, kokku anti toetuseid 1,6 miljonit eurot.
Toetuse andmist arstile või apteekritele deklareeris aruandes 76 müügiloa hoidjat, ehk peaaegu veerand müügiloa hoidjatest. Keskmiseks toetuse suuruseks ühe arsti/apteekri kohta kujunes 2016. aastal 1028 eurot, kokku toetati 1545 isikut.
Aastal 2015 andsid müügiloa hoidjad arstidele/apteekritele toetusi arstiteaduslikel või farmaatsiaalastel üritustel osalemiseks kogusummas 1 635 590 eurot (seni suurim).
Toetused teadusasutusele või erialaorganisatsioonidele arstiteaduslike või farmaatsiaalaste ürituste korraldamiseks olid 2016. aastal olid kokku 652 773 eurot.
Ürituste korraldamisele rohkem kui 652 000 eurot

Kõige suuremas summas on selliste ürituste korraldamist toetatud 2012. aastal – 718 871 euroga. Aastal 2015 andsid müügiloa hoidjad arstiteaduslike või farmaatsiaalaste ürituste korraldamiseks 651 074 eurot. Lisaks riikliku järelevalve käigus avalikustatud tasudele avalikustasid Ravimitootjate Liitu kuuluvad müügiloa hoidjad 1. juunil kõik tasud, mida nad on kas otseselt või kaudselt arstidele, apteekritele ja tervishoiuteenuse osutajatele maksnud. Avalikustamiskoodeksiga, mis on üle võetud riikide koodeksitesse, eeldatakse, et kõik tervishoiutöötajatele, apteekritele ja asutustele makstavad tasud tehakse alates 2016. aastast üldsusele teatavaks. Avalikustatavaks tehinguks võib olla näiteks tervishoiuorganisatsioonile antud stipendium, tasu kõne pidamise eest, reisikulu või meditsiinikonverentsi osalemistasu.

Tasub teada:

Ravimifirmade TOP 3 2016 toetustest ettevõtetele 7 ravimifirma näitel

(eurodes)

Bayer OÜ

• Tromboosiühing MTÜ 28 873

• Eesti Naistearstide Selts 13 300

• Eesti Screlosis Multiplexi tugiliit 7300 ja lisaks 1250 eurot

Eli Lilly (Suisse) Eesti filiaal

• Eesti Endokrinoloogia Selts 27 680

• Eesti Perearstide Selts 6380

• Ida-Tallinna Keskhaigla 5094 OÜ Berlin-Chemie Menarini

• OÜ Pre Cura 6840

• MTÜ Eesti Peavalu Selts 4000

• MTÜ Eesti Uroloogide Selts 3100

Roche

• Eesti Reumatoloogia Selts 5 202

• Eesti Haiglaapteekrite Selts 5000

• Tartu Ülikooli Kliinikum 5000

Merck Sharp & Dohme OÜ

• TT Konsultatsioonid OÜ 3613

• Treat It OÜ 589

Sanofi

• Tromboosiühing MTÜ 3 240

• Avandeelia OÜ 2205

• Eesti Endokrinoloogia Selts 2000

Novo Nordisk Eesti filiaal

• Ida-Tallinna Keskhaigla 2756

• AS Lääne-Tallinna Keskhaigla koolituskeskus 986

• Läänemaa Arstide Ühendus 867

Allikas: Meditsiiniuudised

Tasub teada:

Ravimifirmade 2016. aasta arstide toetamise TOP 3 üheksa ravimifirma näitel

Ravimifirma Arst Summa, €
Roche Eesti Riina Kütner 8599
Tiina Veldi 6234
Margus Pail 6234
Takeda Pharma AS Margus Benno 6456
Jane Lehtmaa 4552
Ain Kaare 3 640
Sanofi Anu Ambos 4 372
Irja Kalbe 4 266
Hele Everaus 4 161
Novo Nordisk Eesti filiaal Pille Pärnakivi 4 298
Marju Past 3784
Mari Verrev 3621
Merck Sharp & Dohme OÜ Kadri Putnik 2794
Marju Past 2340
Helen Mülle 1530
Eli Lilly (Suisse) Eesti filiaal Maire Lubi 2706
Iliana Zahharova 1665
Jelizavetta Junninen 1334
OÜ Berlin-Chemie Menarini Rasmus Lubi 2499
Eve Kai Raussi 2325
Airi Kiviväli 2325
Lundbeck Eduard Maron 2100
Ants Puusild 1781
Ülo Kallassalu 1681
Bayer Katrin Kõdar 1987
Kai Sukles 1767
Heli Kaljusaar 1767

Allikas: Meditsiiniuudised

Amet: hooldekodudelt tuleks võtta psüühikaravimite soetamise õigus

6725303t1h1a42

Terviseamet tegi hoolekandeasutuste uuringu kokkuvõttes ettepaneku muuta ravimiseadust nii, et hooldekodud ei saaks enam tellimislehe alusel apteekidest ega otse hulgimüügifirmadelt osta narkootilisi ega psühhotroopseid ravimeid.

Ettepaneku põhjus on uuringu käigus tehtud avastus, et hooldekodudes hoitakse probleemseid kliente jätkuvalt ohjes ravimitega. Igasugune ohjeldamine hoolekandeasutustes on Eesti seadustega keelatud.

Terviseamet tegi hoolekandeasutuste uuringu kokkuvõttes ettepaneku muuta ravimiseadust nii, et hooldekodud ei saaks enam tellimislehe alusel apteekidest ega otse hulgimüügifirmadelt osta narkootilisi ega psühhotroopseid ravimeid. Ettepaneku põhjus on uuringu käigus tehtud avastus, et hooldekodudes hoitakse probleemseid kliente jätkuvalt ohjes ravimitega.

Igasugune ohjeldamine hoolekandeasutustes on Eesti seadustega keelatud.

Allikas: postimees.ee

Kahtlus: hooldekodu asukatele anti omaalgatuslikult rahusteid

Mullu augustis Narva sotsiaaltöökeskuse hooldekodu kontrollinud õiguskantsleri nõunikud leidis sealt rikkumisi, muuhulgas kerkis esile kahtlus, et asukatele antakse omaalgatuslikult rahusteid.

Õiguskantsler Ülle Madise sõnul selgus kontrollkäigul, et üldhooldekodu klientide liikumisvabadust piiratakse asjakohase õigusliku aluseta. “Hooldekodu personali töö keerukus on täiesti mõistetav, ent dementsete inimeste ohutuse tagamiseks tuleb leida õiguspärased vahendid,” märkis Madise.

Samuti ei jäänud Madise rahule ravimite manustamise korraga. Ravimeid tuleb hoolealustele manustada tema sõnul rangelt arsti näpunäidete järgi, kuid ühest personali valveruumist leiti rahusteid, mida polnud ühelegi patsiendile arsti poolt näidustatud. “Kontrollkäigul jäi kahtlus, et mõningatel juhtudel, näiteksõhtusel ja öisel ajal, nädalavahetusel, manustavad hooldajad ise rahutule kliendile rahustavaid ravimeid.”

Samuti kurtsid mitmed hooldekodu elanikud, et vajavad prille ja uusi hambaproteese, ning õiguskantsleri hinnangul tuleks selliseid probleeme õigel ajal märgata ja nendega arvestada.

Allikas: Pealinn

Alkeemia lugemisnurk. Tervistavad toitumissoovitused depressiooni ja ärevushäirete korral

Mida süüa, et aidata kaasa depressioonist vabanemisele? Millega kostitada oma nö teist aju ehk seedetrakti, et saada üle ärevushäiretest ja ebastabiilsetest meeleoludest? Toitumisspetsialist Liis Orav on seda teemat pikalt ja põhjalikult uurinud ning annab oma uues toitumise ja tervise seoseid käsitlevas raamatus “Toida oma tervist. Haiguste ennetamine ja tervise taastamine õige toiduvaliku ja loodusraviga” häid nõuandeid, kuidas oma aju turgutada ja mida süüa, et tervistumisele ja tasakaalus meeleoludele kaasa aidata.

Ärevushäire ja depressioon

Ajuga seotud kaebused on tõusutrendis ning olukord ülimalt murettekitav – iga kolme sekundi tagant saab maailmas keegi dementsuse diagnoosi. Kui mõtleme hoolekandele kuluva raha ja maailma kognitiivse perspektiivi peale tervikuna, hakkab hirmus. Neurodegeneratiivseid haigusi on kutsutud ka 21. sajandi kollektiivseks õudusunenäoks. On selge, et nad väärivad oma masendavat aunimetust.

Ei ole võimalik, et muidu hästi toimivas kehas läheks ühel hetkel viletsaks mälu või vallanduks lihtsalt niisama depressioon. Nii nagu ei saa keeta paja ühes otsas paksemat suppi, pole ka võimalik, et ajuga seotud probleem oleks lokaalne ning väljenduks vaid ühes kohas. Võib tunduda üllatav, kuid isegi Parkinsoni tõbi annab endast esmalt märku just soolestikus, kus võib patoloogilisi muutusi täheldada juba ammu enne seda, kui haigus uitnärvi vahendusel ajju jõuab.

Pole vahet, millisest ajuga seotud haigusest jutt käib, rääkida tuleb kogu keha tasakaalustamisest ning ennekõike sooletraktist ehk teisest ajust. Ka sooletraktis on peidus neuronid (enteraalne närvisüsteem) ja toodetakse närvivahendusaineid. Kõhuaju ja peaaju suhtlevad omavahel lakkamatult ning vahetavad sosinal pidevalt infot kehas toimuva kohta. Uskumatu, kuid ligi 95% meie rahulolutundeks ja impulsside kontrolliks olulisest serotoniinist toodetakse just sooletraktis, samuti nagu ka enamus melatoniinist (unehormoonist), mida leidub seal sadu kordi rohkem kui ajus. Sooletrakti seisundi hälbimise korral häirub tähtsate närvivahendusainete ja hormoonide tase, samuti aju tasakaaluseisundiks nii oluliste B-vitamiinide tootmine. Neid viimaseid valmistavad meile suuremeelselt sooletraktis elavad probiootilised bakterid. Veel üks põhjus kanda erilist hoolt meiega sümbioosis elavate mikroorganismide eest.

Oma kõikehaarava toime tõttu “unustatud organiks” nimetatud mikrofloora mõjutab aju rohkem kui iial arvata võiksime. Teaduskirjandus loetleb tervet rida konkreetseid bakteriliike, mida seostatakse psühhiaatriliste ja neuroloogiliste haigustesümptomite leevenemisega. Sedalaadi mikroorganismid (psühhobiootikumid) pääsevad aju mõjutama ennekõike aju-soolestikutelje, enteraalse närvisüsteemi ning uitnärvi vahendusel.

Soolefloorale tuumapommina mõjuv antibiootikumravi suurendab riski paljude erinevate psühhiaatriliste vaevuste tekkeks. 2015. aastal Clinical Psychiatry poolt avaldatud uuringust selgus,et juba ühe antibiootikumikuuri kasutamine toob tulevikus kaasa veerandi võrra kõrgema depressiooniriski. Kahe kuni viie kuuri tarbides kasvab depressiooni haigestumise risk kontrollgrupiga võrreldes lausa poole võrra.

Kui tahame probleemile terviklikult läheneda, peame aju toetamiseks pühendama ohtralt aega ka sooletrakti turgutamisele. Meeleolu mõjutab vahetult ka kilpnäärme tervis. Häired kilpnäärme hormoonide tootmises võivad kaasa tuua tugevaid meeleolukõikumisi ning jäljendada isegi bipolaarset häiret. Muuhulgas on kilpnäärme hormoonidel tähtis roll ajukiude ümbritsevais olatsioonikihi (müeliini) tootmisel. Müeliinikahjustusega kulgevate haiguste (sh autoimmuunse hulgiskleroosi ehk sclerosismultiplex’i) puhul tuleb aktiivselt panustada ka kilpnäärme turgutamisse. Kahjuks on kilpnäärmeprobleemid seoses keskkondlike kemikaalide ja meid ümbritseva kiirgusreostusega tugevas tõusutrendis. Sama võib kinnitada ajuga seonduvate terviseprobleemide kohta. Tervisefoorumitest leiab kümnete kaupa murelikke postitusi, mis kirjeldavad rinda rõhuvat tinarasket tunnet, iiveldust, õhupuudust, südamekloppimist ning arusaamatut hirmu, mis ümbritseva ebareaalseks muudab. Ärevus- või paanikahoog võib oma sümptomitelt meenutada ka infarkti ning seeläbi tugevneb hirm tundmatuse ees veelgi. Heaks uudiseks on siinkohal, et paanikasse reeglina ei surda, harukordselt ahistav on see konditsioonaga sellegipoolest.

Antidepressandid ja rahustid tegelevad probleemi tagajärgedega, lisaks kaasneb ravimitega ohtralt kõrvaltoimeid ja hilisemaid sõltuvusilminguid. On raske leida tõestust selle kohta, et antidepressandid pikas perspektiivis samalaadse probleemi kordumist vältida suudaksid. Selektiivsete serotoniini tagasihaarde inhibiitorite (SSRI) nõrgaks küljeks on seegi, et need toimetavad vaid olemasoleva serotoniiniga ega aita vastupidiselt paljudele toitainetele serotoniini tootmist suurendada. Rahustite (nt bensodiasepiin) tarvitamisega kaasneb hulk hilisemaid ajuprobleeme. Teadustöödes on kinnitust leidnud seos rahustite ning dementsuse suurenenud riski vahel – mida pikema perioodi vältel ravimit kasutatakse, seda suurem on hilisema vanadusnõtruse risk. Samas ei tähenda korrelatsioon veel ilmtingimata põhjuslikkust: võib olla, et rahustite tarvitamine on märk sellest, et ajus on juba alguse saanud muutused, mis viivad hiljem mõne tõsise neurodegeneratiivse haiguseni.

Viimasel ajal tehtud teadusavastused on kõikuma löönud pikka aega valitsenud hüpoteesi, nagu põhjustaks depressiooni põhiliselt serotoniini puudus ajus. Monoamiinide (serotoniini vähesuse) hüpoteesi kõrvale on ilmunud uuemad arusaamad, mis viitavad pigem aju vähenenud plastilisusele ja aktiivsusele. Samasugused sümptomid avalduvad ka neurodegeneratiivsete haiguste puhul. Samas võib depressiooni ja ärevusilmingute taga hiilida paljude teiste virgatsainete tasakaalutus ning neerupealiste väsimus.

Kõrge stressitaseme ja ärevusega on seotud ka viletsam uni. Siit saab alguse järjekordne nõiaring, sest unevaegus takistab omakorda stressihormoonide ainevahetust ning aju puhastumist. On teada, et aju puhastab end rakuprügist ja toksiinidest peamiselt just sügava delta unefaasi ajal, mis jääb reeglina öö esimesse poolde. Pikaajaline unetus toob lisaks kontsentratsiooni-ja mäluprobleemidele kaasa aju suurema saastatuse selle sõna kõige otsesemas mõttes. Kui kannatate ärevuse all või kogete aeg-ajalt lausa hingeldamiseni viivaid paanikahooge, siis võib see valede mõttemustrite kõrval olla seotud ka toitainete puuduse ning erutavalt mõjuvate toitude liiaga menüüs.

Kõige esmalt tuleks aga üle vaadatastressitaset mõjutavad elustiilifaktorid ning liikumisharjumused. Istuva elustiili puhul stagneerunud vereringe takistab vajalike toitainete ja hapniku jõudmist kudedesse ning võib seeläbi enesetunnet mõjutada. Liikumine stimuleerib lümfivoolu ja aitab kaasa keha puhastumisele. Kõik see on oluline ka aju tervisele. Meelerahu saavutamiseks tuleks teadlikult minimeerida kokkupuude viletsat enesetunnet tekitavate inimeste, olukordade ja ärritavalt mõjuva meediaga. Mitte kunagi varem pole maailm olnud nii negatiivne kui praegu, mil igapäevaselt tuuakse kandikul kätte terrorist, sõdadest, kuritegudest ja majanduskriisidest kubisevad uudised. Meie aju pole kahtlemata disainitud kogu selle õudusega toime tulema. Nii ehk naa ei suuda me kogu maailma raskust oma kleenukestel õlgadel kanda. Uskuge mind, ei juhtu mitte midagi, kui televiisorist šokeerivad vägivallaaktid vaatamata jätate. Seadistage oma arvuti nii, et seda avades ei paiskuks teile näkku halbade uudiste laviin. Ka raadio võib alati teisele lainele keerata, kui sealt negatiivsust nõrguma hakkab. Kui me midagi tõesti teadma peame, siis puutume selle infoga varem või hiljem paratamatult kokku.

Ärevuse korral tuleks esmajärjekorras loobuda stimulantidest (alkoholist, nikotiinist, kohvist ja kofeiini sisaldavatest energiajookidest). Samuti on oluline hoiduda valmistoitudes kasutatavatest ärevust tekitavatest (eksitatoorsetest) lisaainetest, milleks on glutamaadid ja sünteetilised magusained. Uuringud on näidanud, et antud E-ained mõjutavad tugevalt aju ning seeläbi ka meeleolu. Erilise hoolega tuleks vältida sünteetilist magusainet nimega aspartaam (E951). Tegu on ainega, mis läbib mängleva kergusega vere-aju barjääri, häirib neurotransmittereid ning mõjutab neuronite tööd. Aspartaamist vabanev metanool kahjustab närvikiude ümbritsevat müeliinikihti. Närve ümbritseva kaitsekihi hävimine on seotud paljude ajuhaigustega, eriti aga hulgiskleroosiga. Nagu sellest veel küll ei oleks, tõstab aspartaami tarbimine ka erinevate ajukasvajate riski. Aspartaami leidub pea kõikides suhkruvabades nätsudes ja jookides.

Aju on organismi rasvarikkaim organ. Ligi 60 protsenti aju kuivmassist moodustab rasv ning sellest omakorda veerandi oomega-3-rasvhapped. Kõikide ajuga seotud probleemide puhul on oluline pöörata tähelepanu rasvhapete kvaliteedile. Oomega-3-rasvhapete (eriti just DHA) puudus tõstab depressiooni haigestumise riski. Lisaks toitainete puudujäägile võivad ootamatuid vaevusi põhjustadaka viletsalt lagundatud toiduvalgud. Probleem võib tuleneda nii ensümaatilistest puudujääkidest kui sooletrakti suurenenud läbilaskvusest, mis võimaldab valguosakestel vereringesse ja sealt edasi läbi aju-vere barjääri murda. Nõrgestatud vastupanuvõime puhul võivad probleeme tekitada väga erinevad toidud, kõige sagedaminiaga nisu- ja piimatooted ning geenimuundatud toidud.

Minu endagi kesk- ja ülikooliaeg mattus piimvalgesse letargia- ja raskemeelsusloori. Praeguseks tean, et see oli minu keha unikaalne viis anda märku piimavalgu talumatusest. Hoolimata pikka aega püsinud skeptitsismist lagundamata valkude ja lekkiva vere-aju barjääri kontseptsiooni suhtes, pole tegu mingi uue moetrendiga – lõpuni seedimata valkude toksilisest mõjust ajule on räägitud juba aastakümneid. Nii kirjeldas dr Curtis Dohan juba 1960. aastatel skisofreeniat põdevate patsientide erakordselt läbilaskvast soolestikust ning nende võimetusest seedida efektiivselt nisu- ja piimatooteid. Ka Välis-Eesti neuroteadlane Jaak Panksepp ja Norra professor Karl Reichelton süvitsi uurinud lagundamata gluteeni opioidset mõju ajule ning seda juba eelmisel sajandil. Glutenomorfiinidel on võime tekitada erutuse, eufooria, valutundetuse, agressiivse käitumise ja ajuhägususe kõrval ka ärevust ja depressiooni. Aasta 2000 tõi kaasa epohhiloova uuringu: avastati soolestiku tiheühenduste tugevust reguleeriv valk nimega zonulin, mis ei jäta nisu toime osas enam kahtlusruumi ka paduskeptikule. Teadusuuringu kohaselt suurendab sooletrakti lekkivust patogeenide ja antibiootikumide kõrval dramaatiliselt ka nisu! Lekkiva sooletrakti tõttu võib löögi alla sattuda vere-aju barjääri terviklikkus.

Raskmetallide (kaadmium, plii, tina, elavhõbe) mõjust organismile on viimasel ajal räägitud palju ja põhjusega. Veest, toidust, sigarettidest, kosmeetikast, toidunõudest, vaktsiinidest ja ravimitest pärit toksilised metallid võivad kehas tekitada suuri probleeme, kuna mõjutavad oluliselt ensüümide tööd ja kahjustavad rakkude energikeskusi. Läbi vere-aju barjääri ajju jõudnud raskmetallid võivad kaasa tuua aju immuunrakkude (mikrogliia) aktiveerumise ja sellega kaasneva põletiku ning neuroloogilised häired. Raskmetallireostust ajus seostatakse ka suurema vähkkasvajateriskiga.

Ka kergmetallina tuntud alumiinium on kehale mürgine – luutihedust vähendava toime kõrval tekitab see rohkelt probleeme just ajus. Tõestamist on leidnud alumiiniumi oluline roll Alzheimeri tõve väljakujunemisel. Loomkatsetes on tõestamist leidnud ka alumiiniumi depressiooni tekitav mõju. Sama mehhanism tundub toimivat inimestegi puhul: alumiiniumi, raskmetalle ning organofosfaate sisaldavaid pestitsiide kasutavate farmerite seas on depressioon ja suitsiid sagedased nähtused. Vältige igati alumiiniumi lekkimist toitu – ärge kasutage grillimisel ning rasvaste ja happeliste toitude ümber fooliumi! Hoidugetervise huvides alumiiniumsooli sisaldavatest maohappeneutraliseerijatest ja vahetage alumiiniumiküllased deodorandidkehasõbralike toodete vastu. Hoiduge valmistoitudesse lisatavatest E-ainetest E173 (alumiinium) ja E541 (naatriumalumiiniumfosfaat).

Värske orgaaniline toit, ennekõike aga klorofüllirikas lehtvili (eriti koriander) ja hapendatud toidud aitavad leebelt kaasa keha vabastamisele toksilistest jääkidest. Keha loomulikku rütmi võivad oluliselt muuta ka turvaliseks peetavad antibeebipillid ja teised hormonaalsed rasestumisvastased vahendid. Viletsa eelsoodumuse puhul võivad need vallandada või võimendada juba olemasolevaid psüühilisi vaevusi.

Kõige suurem on depressiooni tekkerisk just hormonaalseid vahendeid kasutavate teismeliste puhul. Ovulatsiooni pärssimine mõjutab kehaomase progesterooni varusid, mis võib väljenduda drastilise muutusena meeleolus ja enesetundes. Hormoonravimid võivad muuta ka ajule oluliste toitainete tasakaalu. Kiirenenud tempos vähenevad hormonaalseks ainevahetuseks vajalike B-vitamiinide, magneesiumi ja tsingi varud, mõjutatud saab kilpnäärme funktsioonideks olulise seleeni ja türosiini tasakaal. Kilpnäärme probleemse talitlusega võivad omakorda kaasneda ärevushäired ja depressioon. Sünteetiliste hormoonide kõrval mõjutavad aju tööks vajalike mineraalide ja vitamiinide taset ka maohappe blokeerijad. Ennekõike kannatab magneesiumi, tsingi, raua ja B12-vitamiini imendumine. B-vitamiinide puudujääk on sage kaasfaktor depressiooni vallandumisel. Magneesiumipuudus piitsutab tagant ärevaid mõtteid ja mentaalset rahutust.

Mõni soovitus aju turgutamiseks

Tarbige ohtralt värvilist toortoitu! Tehke värskelt pressitud toormahlu ja sööge külluslikke toorsalateid. Värske kuumutamata toit sisaldab ensüüme ja eluenergiat, mida termiliselt töödeldud toitudest ei leia. Kui kardate tooretoidu jahedat hingust, tasakaalustage salateid kuuma õhkuvaid vürtse (kurkum, Cayenne, nelk, kaneel, ingver) sisaldavate kastmetega!

Tarvitage kinoad, spinatit, peeti ja goji-marju. Need taimedsisaldavad betaiini, mis aitab head tuju säilitada.

Hapendatud toitudes sisalduvad probiootilised bakterid toodavad lisaks B-vitamiinidele ja olulistele biomolekulidele ka rahulolutunnet tekitavat serotoniini. Võtke kasutusele teeseenejook (kombucha), avastage enda jaoks vürtsikas kimchi (Korea hapukapsas), turgutage end isetehtud hapendatud aedviljade või peedikaljaga. Hapendamine on omaette teraapiline tegevus – lõõgastab meelt ja kosutab vaimu!

Harilik naistepuna on näidanud uuringutes antidepressantidega samaväärset toimet, aga naistepuna kasutamisega ei kaasne ravimitele omaseid kõrvalnähte. Sarnaselt antidepressantidegatõstab ka naistepuna serotoniini taset. Naistepuna kasutades tuleb silmas pidada, et päikese mõjul võib see tekitada hüperpigmentatsiooni, samuti ei sobi see ürt neile, kes tarvitavad antidepressante, antibeebipille, verevedeldajaid või saavad keemiaravi. Naistepuna võib tarvitada nt ürditeena.

Kurkum on äärmiselt laiaspektrilise ravipotentsiaaliga vürts, millele on põhjust viidata pea iga terviseprobleemi puhul. Kurkumit on Hiinas aastatuhandeid soovitatud mustade mõtete ja depressiooni leevendamiseks. Nagu vähkkasvajad ja kroonilised haigused, nii kulgevad ka ajuga seotud tõved tasahilju hõõguva põletiku paistel. Kurkumiin on üks vähestest ainetest, mis on suuteline ajus miilavat põletikku efektiivselt pärssima. Kurkumis olevale turmeroonile omistatakse aju tüvirakke stimuleerivaid omadusi, mis teeb sellest vürtsist tänuväärse ravimtoidu ka neurodegeneratiivsete haiguste korral.

Kui olete teesõber, tarvitage oolongi teed, mis stimuleerib lõõgastava aminohappe GABA tootmist. Rahustav mõju on ka matcha-teel.

Läbi aegade on end hea ärevuselangetajana tõestanud sidrunmeliss. Melissiteed tuleks vaheldada teiste eelmainitud teedega, sest liigses koguses võib see hakata mõjuma vastupidiselt.

Rosmariin on traditsiooniliselt tuntud ajutööd ja mälufunktsioone parandava taimena. Rosmariini eeterlikke õlisid on aroomiteraapias kasutatud mentaalse võimekuse ja aju turgutamiseks. Ürt alandab edukalt stressihormoonide taset ja vähendab ärevust. Rosmariini eeterlikku õli võib lisada massaažiõlile ja kreemidele. Kasutage seda suurepärast taime ka värskel kujul toitude maitsestamiseks.

Trüptofaanirikkad toidud (kalkun, spiruliina, chia, Indiapähklid, tahhiini ehk seesamipasta jt) aitavad toota serotoniini ja peale mõnda vaheetappi ka unehormooni melatoniini. Kehasse saabub rahu- ja lõõgastustunne (tuletage meelde Ameerikas tänupühade ajal söödavat kalkunit, mis vägagi uinutavalt mõjub).

Sööge iga päev paar peotäit India pähkleid! Ortomolekulaarse meditsiini eestkõneleja dr Andrew Sauli väitel annavad India pähklid meeleolu kujundamisel sama efekti kui populaarne depressiooniravim Prozac (toimeaine fluoksetiin), kuid seda ilma kõrvaltoimeid ja sõltuvust tekitamata. Väide on seda veenvam, et Prozaci ja mõne teisegi uue põlvkonna antidepressandi (venlafaksiin, paroksetiin, nefasodoon) kliiniline efektiivsus on korduvalt tugeva kahtluse alla pandud.

Jooge ohtralt vett! Vett võib maitsestada marjade, ürtide, kurgi, apelsinilõikudega. Vee energiavälja saab paremaks muuta kristallide, šungiidi ning negatiivseid ioone tootvate pulkade/aluste abil.

Loorberilehe põletamine on äraproovitud võte ärevusilmingute leevendamiseks. Selleks tuleb sisse hingata loorberilehe lõhna. Ühe soovitusena pannakse loorberileht tuhatoosi põlema ning lahkutakse mõneks minutiks ruumist. Tagasi tulles on toas meeldiv aroom, mille sissehingamine täidab meeled rahuga. Ühtlasi leevendab loorber ka hingamisprobleeme (sobib allergiate ja külmetuse puhul). Aroomiteraapia võimalused meelerahu toomiseks ja lõõgastamiseks on nii üüratud, et teema nõuaks omaette peatükki.

Värske õhk! Parim, kui saaksite võtta metsavanni ehk jalutada metsas – värvide, lõhnade ja loodushäälte pillerkaares. Jaapani teadlased võrdlesid katses linnas ja metsas jalutavaid ärevikke – pärast jalutuskäiku oli metsas jalutajate stressihormoonide tase tunduvalt madalam kui linnas jalutajate oma. Auto heitgaaside, tuututamise ja inimeste nügimise saatel on nähtavasti päris raske lõõgastuda.

Minge valguse kätte, ärge sulgege end tuppa! Lihtsaim moodus eneseabiks on võimaldada oma kehale piisavalt päikesevalgust. Valgusel on serotoniini tootmist stimuleeriv toime.

Joogahingamine. Hea tervise eelduseks on õige hingamine. Ühtlasi on võrdlemisi raske sügavalt hingata ja samal ajal ärev olla. Ärevusilmingute leevendamiseks sobib suurepäraselt nn 4-7-8 hingamine. Alustage harjutust, hingates suu kaudu täielikult välja. Seejärel hingake rahulikult nina kaudu sisse, lugedes samal ajal neljani. Nüüd hoidke hinge kinni, lugedes samal ajal seitsmeni, ja hingake seejärel välja, lugedes kaheksani. Niisugune hingamine tasakaalustab kehas süsinikdioksiidi taset. Hingeldamine seevastu langetab süsihappegaasi taset ning muudab raskeks veres oleva hapniku vabastamise. Tekib nn Bohri efekt, mis häirib kudede hapnikuga varustamist.

Stress on absoluutselt kõikide haiguste puhul olukorda halvendav tegur. Pikaajaline stress tekitab kehas tasakaalutuse, mis on halvendavaks faktoriks kõikide tõbede patogeneesis. Võimalusi stressi langetuseks on tuhandeid ja igaüks võib oma soovidest lähtudes valida just selle, mis teda kõnetab. Lõõgastavad vannid eeterliku õli lummuses, küünlavalguse või päikesepaiste nautimine, värskes õhus jalutamine, metsajooks, armsamaga koos aja veetmine, hea raamat või film, sõpradega joodud ühine tee või koos kokkamine …

Toetage aju tasakaalustumist keha elektromagnetvälja korrigeerimisega! Käige võimalikult tihti paljajalu maapinnal, merevees ja liival. Võtke maaga ühendust kasvõi piknikutekil istudes. Keha elektromagnetilist välja aitab korrigeerida ka pulseeriva elektromagnetvälja ehk PEMF-teraapia, mis tõstab hüppeliselt rakkude hapniku omastamise võimet ja energiatootlikkust.

Keskenduge tänutundele! Päris tõsiselt! Positiivsetele mõtetele keskendumine ja tänutunde teadlik kultiveerimine aitab tõsta serotoniinitaset ajus. Võin veendunult kinnitada, et õnnetunne põhineb tänulikkusel. Meelde tuleb kaunis kujund tuntud filmist, kus soovitati selleks kasutada tänutundekivisid, aga miks mitte ka tänutundesõrmust vms. Igal hommikul, kui riidesse panete, pange taskusse ka mõned pisikesed “tänukivid” või sõrme sõrmus ning seda tehes tänage kõige selle eest, mis teie elus head on. Õhtul riidest lahti võttes võtke taskust ka kivid või sõrmest sõrmus ning seda tehes on teil jälle põhjust tunda tänu, et olete olemas. Ärge kiirustage, võtke tänule keskendumiseks aega. Uskuge – inimesi, asju ja väärtusi, mille eest ka kõige raskemal hetkel tänulik olla, on määramatult palju!

Hea uni on üheks olulisimaks teguriks tervise ja meelerahu taastamisel. Hoidke oma magamistuba keskmisest paar kraadi jahedam, katke kinni plinkivad kellad ja muusikakeskused ning kasutage vajadusel pimendavaid uneprille.Telefon ja arvutid tuleb ööseks kindlasti teise tuppa viia ja võimalusel WiFi välja lülitada. Vältige igati kiirgusallikate lähedust ajal, mil aju end taastab ja korrastab!

NB! Raskemeelsust ja ärevust aitavad vältida kümned kehaomased ained, vitamiinid, mineraalid ja taimsed lisandid. Enne tugevatoimeliste ravimite kasutusele võttu võiks abi otsida ka loodusest!

Selleks et olla õnnelik ja terve, peab inimene õigesti mõtlema, õigesti hingama, õigesti toituma ja küllaldaselt liikuma, on öelnud Gunnar Aarma. Seda, et tervis sõltub meie oma valikutest, kinnitavad ka tüviraku-uuringud ja epigeneetika. Aastakümneid ilma teinud geneetiline determinism vajub järjest sügavamale ajaloo unustusehõlma.
Samas on ravimikeskne meditsiin külvanud paljudesse usu, et terviseprobleeme on võimalik seljatada ka elustiilis muudatusi tegemata. Sul on palavik – võta palavikualandajat, kolesterool on kõrge – haara kolesterooliravim, kannatad kõrvetiste ja refluksi käes – viska põske maohappe pärssija … ja elu on jälle ilus!
On tõsi, et toit on vaid osa ÕNNE ja TERVISE grandioossest puslest, samas on see aga üks kiiremaid ja kergemini kontrollitavaid võimalusi põhjaliku restardi tegemiseks kehas. Kui võrdleme haigust sõjaga, on immuunsüsteem meie armee, toit aga relvad ja laskemoon. Vangistatud armee, roostes relvade ja olematu laskemoonaga on sõda pea võimatu võita …
Tervel on tuhat unistust, haigel ainult üks, ütleb rahvatarkus. Haiguse lävel seistes on lihtsam tagasi pöörduda, kui hiljem konarlikku rada pidi, tõvest laastatuna valguse poole rühkida. Usalda oma keha ja austa tema sõnumeid! Toida oma tervist!Toidu ravivõime ning energeetilise tähtsuse teadvustamiseni jõudis raamatu autor Liis Orav läbi isikliku valusa kogemuse. Ta usub, et loodusliku toidu, informeeritud valikute, hea energia ning positiivse suhtumisega on võimalik mägesid liigutada. Liis Orav on lõpetanud Annely Sootsi Tervisekooli ning täiendanud end kodu- ja välismaal loodusravi, nutrigenoomika ja biomeditsiini vallas.

 

Allikas: alkeemia.delfi.ee