Opioidiepideemia

Nüüd on ka Eestis hakatud kirjutama opioidiepideemiast USAs. Miskipärast räägitakse samas ka kanepist, kuigi see opioide ei sisalda ega epideemiaga seotud pole. Ja Eesti on üledoosi-suremuses esikohal Euroopas. Varasemalt seda statistikat juhtinud Portugal on nüüd, kui narkoteema mõistlikult reguleeritud, positiivselt väikseima suremusega. Meditsiinilise kanepi legaliseerinud USA osariikides on aga opioidide üleannuste tõttu surnuid hoopis keskmiselt 25% VÄHEM!!! Just, VÄHEM!

Sellele on ka seletus – opioidiepideemia on põhjustatud valdavalt sellest, et inimesed hakkavad tarvitama täiesti legaalseid, retseptiga saadavaid opioidseid valuvaigisteid, jäävad neist sõltuvusse ja/või seejärel võtavad lisaks mittelegaalseid opioide või lähevad viimastele täielikult üle…

Seega – kui kanepit meditsiinis valuvaigistina rohkem kasutada, siis sõltlasi nii palju peale ei tuleks, sest kanepil pole nii tugevat sõltuvusttekitavat toimet ja sõltuvus ise pole võrreldes nikotiinigagi tugev.

Siin on kokkuvõte 170 aastat ilmunud ajakiijast Scientific American, mis viitab ka Ameerika Meditsiiniassotsiatsiooni ajakirjas (JAMA) ilmunud uuringule:

Teadusliku kirjanduse ülevaatest selgub, et kanep on palju vähem sõltuvusttekitav kui väljakirjutatavad valuvaigistid. Michigani ülikoolis tehtud uuring ütleb, et kroonilise valu tõttu kanepit tarvitama hakanud inimesed vähendavad opioidide kasutust 64% ja vähendades ühtlasi kõrvaltoimeid ning parandades elukvaliteeti.

Ajakirjas The Journal of the American Medical Association avaldatud uuring ütleb, et opioididest tingitud mürgistussurmi on 25% võrra vähem neis osariikides, kus meditsiinilise kanepi kasutus on lubatud.

Kanep tekitab ehk harjumust seda tarvitada, kuid see on psühholoogiline sõltuvus, mitte füüsiline. 20 aastat väldanud uuring ütleb, et vaid üheksa kümnest kanepiproovijast ei jää mingilgi moel sõltuvusse. Nikotiinist jääb sõltuvusse 32% tarvitajatest, heroiinist 23, kokaiinist 17, alkoholist 15 ja stimulantidest 11%. Kanepist tekib mingi sõltuvus 9% selle proovijatest – enamasti on see väga nõrk.

Aga mitte sellega ei tahtnud ma lõpetada! Ilusat suve teile! Liikuge, otsige endale hea paik looduses, puhake ning olge terved. Kanepit pole ka vaja niisama proovida.

Kohtume uute mõtete ja energiaga juba augustis!

Allikas: Terviseleht

Pea iga neljas ravimitootja toetab meedikute täiendkoolitusi

Ravimiameti andmetel toetasid ravimite müügiloa hoidjad mullu kokku 1545 isikut. Toetuse andmist arstile või apteekrile deklareerisid peaaegu veerand ravimite müügiloa hoidjatest.
Toetused arstidele ja apteekritele arstiteaduslikel või farmaatsiaalastel üritustel osalemiseks 2016. aastal mõnevõrra vähenesid, kokku anti toetuseid 1,6 miljonit eurot.
Toetuse andmist arstile või apteekritele deklareeris aruandes 76 müügiloa hoidjat, ehk peaaegu veerand müügiloa hoidjatest. Keskmiseks toetuse suuruseks ühe arsti/apteekri kohta kujunes 2016. aastal 1028 eurot, kokku toetati 1545 isikut.
Aastal 2015 andsid müügiloa hoidjad arstidele/apteekritele toetusi arstiteaduslikel või farmaatsiaalastel üritustel osalemiseks kogusummas 1 635 590 eurot (seni suurim).
Toetused teadusasutusele või erialaorganisatsioonidele arstiteaduslike või farmaatsiaalaste ürituste korraldamiseks olid 2016. aastal olid kokku 652 773 eurot.
Ürituste korraldamisele rohkem kui 652 000 eurot

Kõige suuremas summas on selliste ürituste korraldamist toetatud 2012. aastal – 718 871 euroga. Aastal 2015 andsid müügiloa hoidjad arstiteaduslike või farmaatsiaalaste ürituste korraldamiseks 651 074 eurot. Lisaks riikliku järelevalve käigus avalikustatud tasudele avalikustasid Ravimitootjate Liitu kuuluvad müügiloa hoidjad 1. juunil kõik tasud, mida nad on kas otseselt või kaudselt arstidele, apteekritele ja tervishoiuteenuse osutajatele maksnud. Avalikustamiskoodeksiga, mis on üle võetud riikide koodeksitesse, eeldatakse, et kõik tervishoiutöötajatele, apteekritele ja asutustele makstavad tasud tehakse alates 2016. aastast üldsusele teatavaks. Avalikustatavaks tehinguks võib olla näiteks tervishoiuorganisatsioonile antud stipendium, tasu kõne pidamise eest, reisikulu või meditsiinikonverentsi osalemistasu.

Tasub teada:

Ravimifirmade TOP 3 2016 toetustest ettevõtetele 7 ravimifirma näitel

(eurodes)

Bayer OÜ

• Tromboosiühing MTÜ 28 873

• Eesti Naistearstide Selts 13 300

• Eesti Screlosis Multiplexi tugiliit 7300 ja lisaks 1250 eurot

Eli Lilly (Suisse) Eesti filiaal

• Eesti Endokrinoloogia Selts 27 680

• Eesti Perearstide Selts 6380

• Ida-Tallinna Keskhaigla 5094 OÜ Berlin-Chemie Menarini

• OÜ Pre Cura 6840

• MTÜ Eesti Peavalu Selts 4000

• MTÜ Eesti Uroloogide Selts 3100

Roche

• Eesti Reumatoloogia Selts 5 202

• Eesti Haiglaapteekrite Selts 5000

• Tartu Ülikooli Kliinikum 5000

Merck Sharp & Dohme OÜ

• TT Konsultatsioonid OÜ 3613

• Treat It OÜ 589

Sanofi

• Tromboosiühing MTÜ 3 240

• Avandeelia OÜ 2205

• Eesti Endokrinoloogia Selts 2000

Novo Nordisk Eesti filiaal

• Ida-Tallinna Keskhaigla 2756

• AS Lääne-Tallinna Keskhaigla koolituskeskus 986

• Läänemaa Arstide Ühendus 867

Allikas: Meditsiiniuudised

Tasub teada:

Ravimifirmade 2016. aasta arstide toetamise TOP 3 üheksa ravimifirma näitel

Ravimifirma Arst Summa, €
Roche Eesti Riina Kütner 8599
Tiina Veldi 6234
Margus Pail 6234
Takeda Pharma AS Margus Benno 6456
Jane Lehtmaa 4552
Ain Kaare 3 640
Sanofi Anu Ambos 4 372
Irja Kalbe 4 266
Hele Everaus 4 161
Novo Nordisk Eesti filiaal Pille Pärnakivi 4 298
Marju Past 3784
Mari Verrev 3621
Merck Sharp & Dohme OÜ Kadri Putnik 2794
Marju Past 2340
Helen Mülle 1530
Eli Lilly (Suisse) Eesti filiaal Maire Lubi 2706
Iliana Zahharova 1665
Jelizavetta Junninen 1334
OÜ Berlin-Chemie Menarini Rasmus Lubi 2499
Eve Kai Raussi 2325
Airi Kiviväli 2325
Lundbeck Eduard Maron 2100
Ants Puusild 1781
Ülo Kallassalu 1681
Bayer Katrin Kõdar 1987
Kai Sukles 1767
Heli Kaljusaar 1767

Allikas: Meditsiiniuudised

Amet: hooldekodudelt tuleks võtta psüühikaravimite soetamise õigus

6725303t1h1a42

Terviseamet tegi hoolekandeasutuste uuringu kokkuvõttes ettepaneku muuta ravimiseadust nii, et hooldekodud ei saaks enam tellimislehe alusel apteekidest ega otse hulgimüügifirmadelt osta narkootilisi ega psühhotroopseid ravimeid.

Ettepaneku põhjus on uuringu käigus tehtud avastus, et hooldekodudes hoitakse probleemseid kliente jätkuvalt ohjes ravimitega. Igasugune ohjeldamine hoolekandeasutustes on Eesti seadustega keelatud.

Terviseamet tegi hoolekandeasutuste uuringu kokkuvõttes ettepaneku muuta ravimiseadust nii, et hooldekodud ei saaks enam tellimislehe alusel apteekidest ega otse hulgimüügifirmadelt osta narkootilisi ega psühhotroopseid ravimeid. Ettepaneku põhjus on uuringu käigus tehtud avastus, et hooldekodudes hoitakse probleemseid kliente jätkuvalt ohjes ravimitega.

Igasugune ohjeldamine hoolekandeasutustes on Eesti seadustega keelatud.

Allikas: postimees.ee

Kahtlus: hooldekodu asukatele anti omaalgatuslikult rahusteid

Mullu augustis Narva sotsiaaltöökeskuse hooldekodu kontrollinud õiguskantsleri nõunikud leidis sealt rikkumisi, muuhulgas kerkis esile kahtlus, et asukatele antakse omaalgatuslikult rahusteid.

Õiguskantsler Ülle Madise sõnul selgus kontrollkäigul, et üldhooldekodu klientide liikumisvabadust piiratakse asjakohase õigusliku aluseta. “Hooldekodu personali töö keerukus on täiesti mõistetav, ent dementsete inimeste ohutuse tagamiseks tuleb leida õiguspärased vahendid,” märkis Madise.

Samuti ei jäänud Madise rahule ravimite manustamise korraga. Ravimeid tuleb hoolealustele manustada tema sõnul rangelt arsti näpunäidete järgi, kuid ühest personali valveruumist leiti rahusteid, mida polnud ühelegi patsiendile arsti poolt näidustatud. “Kontrollkäigul jäi kahtlus, et mõningatel juhtudel, näiteksõhtusel ja öisel ajal, nädalavahetusel, manustavad hooldajad ise rahutule kliendile rahustavaid ravimeid.”

Samuti kurtsid mitmed hooldekodu elanikud, et vajavad prille ja uusi hambaproteese, ning õiguskantsleri hinnangul tuleks selliseid probleeme õigel ajal märgata ja nendega arvestada.

Allikas: Pealinn

Alkeemia lugemisnurk. Tervistavad toitumissoovitused depressiooni ja ärevushäirete korral

Mida süüa, et aidata kaasa depressioonist vabanemisele? Millega kostitada oma nö teist aju ehk seedetrakti, et saada üle ärevushäiretest ja ebastabiilsetest meeleoludest? Toitumisspetsialist Liis Orav on seda teemat pikalt ja põhjalikult uurinud ning annab oma uues toitumise ja tervise seoseid käsitlevas raamatus “Toida oma tervist. Haiguste ennetamine ja tervise taastamine õige toiduvaliku ja loodusraviga” häid nõuandeid, kuidas oma aju turgutada ja mida süüa, et tervistumisele ja tasakaalus meeleoludele kaasa aidata.

Ärevushäire ja depressioon

Ajuga seotud kaebused on tõusutrendis ning olukord ülimalt murettekitav – iga kolme sekundi tagant saab maailmas keegi dementsuse diagnoosi. Kui mõtleme hoolekandele kuluva raha ja maailma kognitiivse perspektiivi peale tervikuna, hakkab hirmus. Neurodegeneratiivseid haigusi on kutsutud ka 21. sajandi kollektiivseks õudusunenäoks. On selge, et nad väärivad oma masendavat aunimetust.

Ei ole võimalik, et muidu hästi toimivas kehas läheks ühel hetkel viletsaks mälu või vallanduks lihtsalt niisama depressioon. Nii nagu ei saa keeta paja ühes otsas paksemat suppi, pole ka võimalik, et ajuga seotud probleem oleks lokaalne ning väljenduks vaid ühes kohas. Võib tunduda üllatav, kuid isegi Parkinsoni tõbi annab endast esmalt märku just soolestikus, kus võib patoloogilisi muutusi täheldada juba ammu enne seda, kui haigus uitnärvi vahendusel ajju jõuab.

Pole vahet, millisest ajuga seotud haigusest jutt käib, rääkida tuleb kogu keha tasakaalustamisest ning ennekõike sooletraktist ehk teisest ajust. Ka sooletraktis on peidus neuronid (enteraalne närvisüsteem) ja toodetakse närvivahendusaineid. Kõhuaju ja peaaju suhtlevad omavahel lakkamatult ning vahetavad sosinal pidevalt infot kehas toimuva kohta. Uskumatu, kuid ligi 95% meie rahulolutundeks ja impulsside kontrolliks olulisest serotoniinist toodetakse just sooletraktis, samuti nagu ka enamus melatoniinist (unehormoonist), mida leidub seal sadu kordi rohkem kui ajus. Sooletrakti seisundi hälbimise korral häirub tähtsate närvivahendusainete ja hormoonide tase, samuti aju tasakaaluseisundiks nii oluliste B-vitamiinide tootmine. Neid viimaseid valmistavad meile suuremeelselt sooletraktis elavad probiootilised bakterid. Veel üks põhjus kanda erilist hoolt meiega sümbioosis elavate mikroorganismide eest.

Oma kõikehaarava toime tõttu “unustatud organiks” nimetatud mikrofloora mõjutab aju rohkem kui iial arvata võiksime. Teaduskirjandus loetleb tervet rida konkreetseid bakteriliike, mida seostatakse psühhiaatriliste ja neuroloogiliste haigustesümptomite leevenemisega. Sedalaadi mikroorganismid (psühhobiootikumid) pääsevad aju mõjutama ennekõike aju-soolestikutelje, enteraalse närvisüsteemi ning uitnärvi vahendusel.

Soolefloorale tuumapommina mõjuv antibiootikumravi suurendab riski paljude erinevate psühhiaatriliste vaevuste tekkeks. 2015. aastal Clinical Psychiatry poolt avaldatud uuringust selgus,et juba ühe antibiootikumikuuri kasutamine toob tulevikus kaasa veerandi võrra kõrgema depressiooniriski. Kahe kuni viie kuuri tarbides kasvab depressiooni haigestumise risk kontrollgrupiga võrreldes lausa poole võrra.

Kui tahame probleemile terviklikult läheneda, peame aju toetamiseks pühendama ohtralt aega ka sooletrakti turgutamisele. Meeleolu mõjutab vahetult ka kilpnäärme tervis. Häired kilpnäärme hormoonide tootmises võivad kaasa tuua tugevaid meeleolukõikumisi ning jäljendada isegi bipolaarset häiret. Muuhulgas on kilpnäärme hormoonidel tähtis roll ajukiude ümbritsevais olatsioonikihi (müeliini) tootmisel. Müeliinikahjustusega kulgevate haiguste (sh autoimmuunse hulgiskleroosi ehk sclerosismultiplex’i) puhul tuleb aktiivselt panustada ka kilpnäärme turgutamisse. Kahjuks on kilpnäärmeprobleemid seoses keskkondlike kemikaalide ja meid ümbritseva kiirgusreostusega tugevas tõusutrendis. Sama võib kinnitada ajuga seonduvate terviseprobleemide kohta. Tervisefoorumitest leiab kümnete kaupa murelikke postitusi, mis kirjeldavad rinda rõhuvat tinarasket tunnet, iiveldust, õhupuudust, südamekloppimist ning arusaamatut hirmu, mis ümbritseva ebareaalseks muudab. Ärevus- või paanikahoog võib oma sümptomitelt meenutada ka infarkti ning seeläbi tugevneb hirm tundmatuse ees veelgi. Heaks uudiseks on siinkohal, et paanikasse reeglina ei surda, harukordselt ahistav on see konditsioonaga sellegipoolest.

Antidepressandid ja rahustid tegelevad probleemi tagajärgedega, lisaks kaasneb ravimitega ohtralt kõrvaltoimeid ja hilisemaid sõltuvusilminguid. On raske leida tõestust selle kohta, et antidepressandid pikas perspektiivis samalaadse probleemi kordumist vältida suudaksid. Selektiivsete serotoniini tagasihaarde inhibiitorite (SSRI) nõrgaks küljeks on seegi, et need toimetavad vaid olemasoleva serotoniiniga ega aita vastupidiselt paljudele toitainetele serotoniini tootmist suurendada. Rahustite (nt bensodiasepiin) tarvitamisega kaasneb hulk hilisemaid ajuprobleeme. Teadustöödes on kinnitust leidnud seos rahustite ning dementsuse suurenenud riski vahel – mida pikema perioodi vältel ravimit kasutatakse, seda suurem on hilisema vanadusnõtruse risk. Samas ei tähenda korrelatsioon veel ilmtingimata põhjuslikkust: võib olla, et rahustite tarvitamine on märk sellest, et ajus on juba alguse saanud muutused, mis viivad hiljem mõne tõsise neurodegeneratiivse haiguseni.

Viimasel ajal tehtud teadusavastused on kõikuma löönud pikka aega valitsenud hüpoteesi, nagu põhjustaks depressiooni põhiliselt serotoniini puudus ajus. Monoamiinide (serotoniini vähesuse) hüpoteesi kõrvale on ilmunud uuemad arusaamad, mis viitavad pigem aju vähenenud plastilisusele ja aktiivsusele. Samasugused sümptomid avalduvad ka neurodegeneratiivsete haiguste puhul. Samas võib depressiooni ja ärevusilmingute taga hiilida paljude teiste virgatsainete tasakaalutus ning neerupealiste väsimus.

Kõrge stressitaseme ja ärevusega on seotud ka viletsam uni. Siit saab alguse järjekordne nõiaring, sest unevaegus takistab omakorda stressihormoonide ainevahetust ning aju puhastumist. On teada, et aju puhastab end rakuprügist ja toksiinidest peamiselt just sügava delta unefaasi ajal, mis jääb reeglina öö esimesse poolde. Pikaajaline unetus toob lisaks kontsentratsiooni-ja mäluprobleemidele kaasa aju suurema saastatuse selle sõna kõige otsesemas mõttes. Kui kannatate ärevuse all või kogete aeg-ajalt lausa hingeldamiseni viivaid paanikahooge, siis võib see valede mõttemustrite kõrval olla seotud ka toitainete puuduse ning erutavalt mõjuvate toitude liiaga menüüs.

Kõige esmalt tuleks aga üle vaadatastressitaset mõjutavad elustiilifaktorid ning liikumisharjumused. Istuva elustiili puhul stagneerunud vereringe takistab vajalike toitainete ja hapniku jõudmist kudedesse ning võib seeläbi enesetunnet mõjutada. Liikumine stimuleerib lümfivoolu ja aitab kaasa keha puhastumisele. Kõik see on oluline ka aju tervisele. Meelerahu saavutamiseks tuleks teadlikult minimeerida kokkupuude viletsat enesetunnet tekitavate inimeste, olukordade ja ärritavalt mõjuva meediaga. Mitte kunagi varem pole maailm olnud nii negatiivne kui praegu, mil igapäevaselt tuuakse kandikul kätte terrorist, sõdadest, kuritegudest ja majanduskriisidest kubisevad uudised. Meie aju pole kahtlemata disainitud kogu selle õudusega toime tulema. Nii ehk naa ei suuda me kogu maailma raskust oma kleenukestel õlgadel kanda. Uskuge mind, ei juhtu mitte midagi, kui televiisorist šokeerivad vägivallaaktid vaatamata jätate. Seadistage oma arvuti nii, et seda avades ei paiskuks teile näkku halbade uudiste laviin. Ka raadio võib alati teisele lainele keerata, kui sealt negatiivsust nõrguma hakkab. Kui me midagi tõesti teadma peame, siis puutume selle infoga varem või hiljem paratamatult kokku.

Ärevuse korral tuleks esmajärjekorras loobuda stimulantidest (alkoholist, nikotiinist, kohvist ja kofeiini sisaldavatest energiajookidest). Samuti on oluline hoiduda valmistoitudes kasutatavatest ärevust tekitavatest (eksitatoorsetest) lisaainetest, milleks on glutamaadid ja sünteetilised magusained. Uuringud on näidanud, et antud E-ained mõjutavad tugevalt aju ning seeläbi ka meeleolu. Erilise hoolega tuleks vältida sünteetilist magusainet nimega aspartaam (E951). Tegu on ainega, mis läbib mängleva kergusega vere-aju barjääri, häirib neurotransmittereid ning mõjutab neuronite tööd. Aspartaamist vabanev metanool kahjustab närvikiude ümbritsevat müeliinikihti. Närve ümbritseva kaitsekihi hävimine on seotud paljude ajuhaigustega, eriti aga hulgiskleroosiga. Nagu sellest veel küll ei oleks, tõstab aspartaami tarbimine ka erinevate ajukasvajate riski. Aspartaami leidub pea kõikides suhkruvabades nätsudes ja jookides.

Aju on organismi rasvarikkaim organ. Ligi 60 protsenti aju kuivmassist moodustab rasv ning sellest omakorda veerandi oomega-3-rasvhapped. Kõikide ajuga seotud probleemide puhul on oluline pöörata tähelepanu rasvhapete kvaliteedile. Oomega-3-rasvhapete (eriti just DHA) puudus tõstab depressiooni haigestumise riski. Lisaks toitainete puudujäägile võivad ootamatuid vaevusi põhjustadaka viletsalt lagundatud toiduvalgud. Probleem võib tuleneda nii ensümaatilistest puudujääkidest kui sooletrakti suurenenud läbilaskvusest, mis võimaldab valguosakestel vereringesse ja sealt edasi läbi aju-vere barjääri murda. Nõrgestatud vastupanuvõime puhul võivad probleeme tekitada väga erinevad toidud, kõige sagedaminiaga nisu- ja piimatooted ning geenimuundatud toidud.

Minu endagi kesk- ja ülikooliaeg mattus piimvalgesse letargia- ja raskemeelsusloori. Praeguseks tean, et see oli minu keha unikaalne viis anda märku piimavalgu talumatusest. Hoolimata pikka aega püsinud skeptitsismist lagundamata valkude ja lekkiva vere-aju barjääri kontseptsiooni suhtes, pole tegu mingi uue moetrendiga – lõpuni seedimata valkude toksilisest mõjust ajule on räägitud juba aastakümneid. Nii kirjeldas dr Curtis Dohan juba 1960. aastatel skisofreeniat põdevate patsientide erakordselt läbilaskvast soolestikust ning nende võimetusest seedida efektiivselt nisu- ja piimatooteid. Ka Välis-Eesti neuroteadlane Jaak Panksepp ja Norra professor Karl Reichelton süvitsi uurinud lagundamata gluteeni opioidset mõju ajule ning seda juba eelmisel sajandil. Glutenomorfiinidel on võime tekitada erutuse, eufooria, valutundetuse, agressiivse käitumise ja ajuhägususe kõrval ka ärevust ja depressiooni. Aasta 2000 tõi kaasa epohhiloova uuringu: avastati soolestiku tiheühenduste tugevust reguleeriv valk nimega zonulin, mis ei jäta nisu toime osas enam kahtlusruumi ka paduskeptikule. Teadusuuringu kohaselt suurendab sooletrakti lekkivust patogeenide ja antibiootikumide kõrval dramaatiliselt ka nisu! Lekkiva sooletrakti tõttu võib löögi alla sattuda vere-aju barjääri terviklikkus.

Raskmetallide (kaadmium, plii, tina, elavhõbe) mõjust organismile on viimasel ajal räägitud palju ja põhjusega. Veest, toidust, sigarettidest, kosmeetikast, toidunõudest, vaktsiinidest ja ravimitest pärit toksilised metallid võivad kehas tekitada suuri probleeme, kuna mõjutavad oluliselt ensüümide tööd ja kahjustavad rakkude energikeskusi. Läbi vere-aju barjääri ajju jõudnud raskmetallid võivad kaasa tuua aju immuunrakkude (mikrogliia) aktiveerumise ja sellega kaasneva põletiku ning neuroloogilised häired. Raskmetallireostust ajus seostatakse ka suurema vähkkasvajateriskiga.

Ka kergmetallina tuntud alumiinium on kehale mürgine – luutihedust vähendava toime kõrval tekitab see rohkelt probleeme just ajus. Tõestamist on leidnud alumiiniumi oluline roll Alzheimeri tõve väljakujunemisel. Loomkatsetes on tõestamist leidnud ka alumiiniumi depressiooni tekitav mõju. Sama mehhanism tundub toimivat inimestegi puhul: alumiiniumi, raskmetalle ning organofosfaate sisaldavaid pestitsiide kasutavate farmerite seas on depressioon ja suitsiid sagedased nähtused. Vältige igati alumiiniumi lekkimist toitu – ärge kasutage grillimisel ning rasvaste ja happeliste toitude ümber fooliumi! Hoidugetervise huvides alumiiniumsooli sisaldavatest maohappeneutraliseerijatest ja vahetage alumiiniumiküllased deodorandidkehasõbralike toodete vastu. Hoiduge valmistoitudesse lisatavatest E-ainetest E173 (alumiinium) ja E541 (naatriumalumiiniumfosfaat).

Värske orgaaniline toit, ennekõike aga klorofüllirikas lehtvili (eriti koriander) ja hapendatud toidud aitavad leebelt kaasa keha vabastamisele toksilistest jääkidest. Keha loomulikku rütmi võivad oluliselt muuta ka turvaliseks peetavad antibeebipillid ja teised hormonaalsed rasestumisvastased vahendid. Viletsa eelsoodumuse puhul võivad need vallandada või võimendada juba olemasolevaid psüühilisi vaevusi.

Kõige suurem on depressiooni tekkerisk just hormonaalseid vahendeid kasutavate teismeliste puhul. Ovulatsiooni pärssimine mõjutab kehaomase progesterooni varusid, mis võib väljenduda drastilise muutusena meeleolus ja enesetundes. Hormoonravimid võivad muuta ka ajule oluliste toitainete tasakaalu. Kiirenenud tempos vähenevad hormonaalseks ainevahetuseks vajalike B-vitamiinide, magneesiumi ja tsingi varud, mõjutatud saab kilpnäärme funktsioonideks olulise seleeni ja türosiini tasakaal. Kilpnäärme probleemse talitlusega võivad omakorda kaasneda ärevushäired ja depressioon. Sünteetiliste hormoonide kõrval mõjutavad aju tööks vajalike mineraalide ja vitamiinide taset ka maohappe blokeerijad. Ennekõike kannatab magneesiumi, tsingi, raua ja B12-vitamiini imendumine. B-vitamiinide puudujääk on sage kaasfaktor depressiooni vallandumisel. Magneesiumipuudus piitsutab tagant ärevaid mõtteid ja mentaalset rahutust.

Mõni soovitus aju turgutamiseks

Tarbige ohtralt värvilist toortoitu! Tehke värskelt pressitud toormahlu ja sööge külluslikke toorsalateid. Värske kuumutamata toit sisaldab ensüüme ja eluenergiat, mida termiliselt töödeldud toitudest ei leia. Kui kardate tooretoidu jahedat hingust, tasakaalustage salateid kuuma õhkuvaid vürtse (kurkum, Cayenne, nelk, kaneel, ingver) sisaldavate kastmetega!

Tarvitage kinoad, spinatit, peeti ja goji-marju. Need taimedsisaldavad betaiini, mis aitab head tuju säilitada.

Hapendatud toitudes sisalduvad probiootilised bakterid toodavad lisaks B-vitamiinidele ja olulistele biomolekulidele ka rahulolutunnet tekitavat serotoniini. Võtke kasutusele teeseenejook (kombucha), avastage enda jaoks vürtsikas kimchi (Korea hapukapsas), turgutage end isetehtud hapendatud aedviljade või peedikaljaga. Hapendamine on omaette teraapiline tegevus – lõõgastab meelt ja kosutab vaimu!

Harilik naistepuna on näidanud uuringutes antidepressantidega samaväärset toimet, aga naistepuna kasutamisega ei kaasne ravimitele omaseid kõrvalnähte. Sarnaselt antidepressantidegatõstab ka naistepuna serotoniini taset. Naistepuna kasutades tuleb silmas pidada, et päikese mõjul võib see tekitada hüperpigmentatsiooni, samuti ei sobi see ürt neile, kes tarvitavad antidepressante, antibeebipille, verevedeldajaid või saavad keemiaravi. Naistepuna võib tarvitada nt ürditeena.

Kurkum on äärmiselt laiaspektrilise ravipotentsiaaliga vürts, millele on põhjust viidata pea iga terviseprobleemi puhul. Kurkumit on Hiinas aastatuhandeid soovitatud mustade mõtete ja depressiooni leevendamiseks. Nagu vähkkasvajad ja kroonilised haigused, nii kulgevad ka ajuga seotud tõved tasahilju hõõguva põletiku paistel. Kurkumiin on üks vähestest ainetest, mis on suuteline ajus miilavat põletikku efektiivselt pärssima. Kurkumis olevale turmeroonile omistatakse aju tüvirakke stimuleerivaid omadusi, mis teeb sellest vürtsist tänuväärse ravimtoidu ka neurodegeneratiivsete haiguste korral.

Kui olete teesõber, tarvitage oolongi teed, mis stimuleerib lõõgastava aminohappe GABA tootmist. Rahustav mõju on ka matcha-teel.

Läbi aegade on end hea ärevuselangetajana tõestanud sidrunmeliss. Melissiteed tuleks vaheldada teiste eelmainitud teedega, sest liigses koguses võib see hakata mõjuma vastupidiselt.

Rosmariin on traditsiooniliselt tuntud ajutööd ja mälufunktsioone parandava taimena. Rosmariini eeterlikke õlisid on aroomiteraapias kasutatud mentaalse võimekuse ja aju turgutamiseks. Ürt alandab edukalt stressihormoonide taset ja vähendab ärevust. Rosmariini eeterlikku õli võib lisada massaažiõlile ja kreemidele. Kasutage seda suurepärast taime ka värskel kujul toitude maitsestamiseks.

Trüptofaanirikkad toidud (kalkun, spiruliina, chia, Indiapähklid, tahhiini ehk seesamipasta jt) aitavad toota serotoniini ja peale mõnda vaheetappi ka unehormooni melatoniini. Kehasse saabub rahu- ja lõõgastustunne (tuletage meelde Ameerikas tänupühade ajal söödavat kalkunit, mis vägagi uinutavalt mõjub).

Sööge iga päev paar peotäit India pähkleid! Ortomolekulaarse meditsiini eestkõneleja dr Andrew Sauli väitel annavad India pähklid meeleolu kujundamisel sama efekti kui populaarne depressiooniravim Prozac (toimeaine fluoksetiin), kuid seda ilma kõrvaltoimeid ja sõltuvust tekitamata. Väide on seda veenvam, et Prozaci ja mõne teisegi uue põlvkonna antidepressandi (venlafaksiin, paroksetiin, nefasodoon) kliiniline efektiivsus on korduvalt tugeva kahtluse alla pandud.

Jooge ohtralt vett! Vett võib maitsestada marjade, ürtide, kurgi, apelsinilõikudega. Vee energiavälja saab paremaks muuta kristallide, šungiidi ning negatiivseid ioone tootvate pulkade/aluste abil.

Loorberilehe põletamine on äraproovitud võte ärevusilmingute leevendamiseks. Selleks tuleb sisse hingata loorberilehe lõhna. Ühe soovitusena pannakse loorberileht tuhatoosi põlema ning lahkutakse mõneks minutiks ruumist. Tagasi tulles on toas meeldiv aroom, mille sissehingamine täidab meeled rahuga. Ühtlasi leevendab loorber ka hingamisprobleeme (sobib allergiate ja külmetuse puhul). Aroomiteraapia võimalused meelerahu toomiseks ja lõõgastamiseks on nii üüratud, et teema nõuaks omaette peatükki.

Värske õhk! Parim, kui saaksite võtta metsavanni ehk jalutada metsas – värvide, lõhnade ja loodushäälte pillerkaares. Jaapani teadlased võrdlesid katses linnas ja metsas jalutavaid ärevikke – pärast jalutuskäiku oli metsas jalutajate stressihormoonide tase tunduvalt madalam kui linnas jalutajate oma. Auto heitgaaside, tuututamise ja inimeste nügimise saatel on nähtavasti päris raske lõõgastuda.

Minge valguse kätte, ärge sulgege end tuppa! Lihtsaim moodus eneseabiks on võimaldada oma kehale piisavalt päikesevalgust. Valgusel on serotoniini tootmist stimuleeriv toime.

Joogahingamine. Hea tervise eelduseks on õige hingamine. Ühtlasi on võrdlemisi raske sügavalt hingata ja samal ajal ärev olla. Ärevusilmingute leevendamiseks sobib suurepäraselt nn 4-7-8 hingamine. Alustage harjutust, hingates suu kaudu täielikult välja. Seejärel hingake rahulikult nina kaudu sisse, lugedes samal ajal neljani. Nüüd hoidke hinge kinni, lugedes samal ajal seitsmeni, ja hingake seejärel välja, lugedes kaheksani. Niisugune hingamine tasakaalustab kehas süsinikdioksiidi taset. Hingeldamine seevastu langetab süsihappegaasi taset ning muudab raskeks veres oleva hapniku vabastamise. Tekib nn Bohri efekt, mis häirib kudede hapnikuga varustamist.

Stress on absoluutselt kõikide haiguste puhul olukorda halvendav tegur. Pikaajaline stress tekitab kehas tasakaalutuse, mis on halvendavaks faktoriks kõikide tõbede patogeneesis. Võimalusi stressi langetuseks on tuhandeid ja igaüks võib oma soovidest lähtudes valida just selle, mis teda kõnetab. Lõõgastavad vannid eeterliku õli lummuses, küünlavalguse või päikesepaiste nautimine, värskes õhus jalutamine, metsajooks, armsamaga koos aja veetmine, hea raamat või film, sõpradega joodud ühine tee või koos kokkamine …

Toetage aju tasakaalustumist keha elektromagnetvälja korrigeerimisega! Käige võimalikult tihti paljajalu maapinnal, merevees ja liival. Võtke maaga ühendust kasvõi piknikutekil istudes. Keha elektromagnetilist välja aitab korrigeerida ka pulseeriva elektromagnetvälja ehk PEMF-teraapia, mis tõstab hüppeliselt rakkude hapniku omastamise võimet ja energiatootlikkust.

Keskenduge tänutundele! Päris tõsiselt! Positiivsetele mõtetele keskendumine ja tänutunde teadlik kultiveerimine aitab tõsta serotoniinitaset ajus. Võin veendunult kinnitada, et õnnetunne põhineb tänulikkusel. Meelde tuleb kaunis kujund tuntud filmist, kus soovitati selleks kasutada tänutundekivisid, aga miks mitte ka tänutundesõrmust vms. Igal hommikul, kui riidesse panete, pange taskusse ka mõned pisikesed “tänukivid” või sõrme sõrmus ning seda tehes tänage kõige selle eest, mis teie elus head on. Õhtul riidest lahti võttes võtke taskust ka kivid või sõrmest sõrmus ning seda tehes on teil jälle põhjust tunda tänu, et olete olemas. Ärge kiirustage, võtke tänule keskendumiseks aega. Uskuge – inimesi, asju ja väärtusi, mille eest ka kõige raskemal hetkel tänulik olla, on määramatult palju!

Hea uni on üheks olulisimaks teguriks tervise ja meelerahu taastamisel. Hoidke oma magamistuba keskmisest paar kraadi jahedam, katke kinni plinkivad kellad ja muusikakeskused ning kasutage vajadusel pimendavaid uneprille.Telefon ja arvutid tuleb ööseks kindlasti teise tuppa viia ja võimalusel WiFi välja lülitada. Vältige igati kiirgusallikate lähedust ajal, mil aju end taastab ja korrastab!

NB! Raskemeelsust ja ärevust aitavad vältida kümned kehaomased ained, vitamiinid, mineraalid ja taimsed lisandid. Enne tugevatoimeliste ravimite kasutusele võttu võiks abi otsida ka loodusest!

Selleks et olla õnnelik ja terve, peab inimene õigesti mõtlema, õigesti hingama, õigesti toituma ja küllaldaselt liikuma, on öelnud Gunnar Aarma. Seda, et tervis sõltub meie oma valikutest, kinnitavad ka tüviraku-uuringud ja epigeneetika. Aastakümneid ilma teinud geneetiline determinism vajub järjest sügavamale ajaloo unustusehõlma.
Samas on ravimikeskne meditsiin külvanud paljudesse usu, et terviseprobleeme on võimalik seljatada ka elustiilis muudatusi tegemata. Sul on palavik – võta palavikualandajat, kolesterool on kõrge – haara kolesterooliravim, kannatad kõrvetiste ja refluksi käes – viska põske maohappe pärssija … ja elu on jälle ilus!
On tõsi, et toit on vaid osa ÕNNE ja TERVISE grandioossest puslest, samas on see aga üks kiiremaid ja kergemini kontrollitavaid võimalusi põhjaliku restardi tegemiseks kehas. Kui võrdleme haigust sõjaga, on immuunsüsteem meie armee, toit aga relvad ja laskemoon. Vangistatud armee, roostes relvade ja olematu laskemoonaga on sõda pea võimatu võita …
Tervel on tuhat unistust, haigel ainult üks, ütleb rahvatarkus. Haiguse lävel seistes on lihtsam tagasi pöörduda, kui hiljem konarlikku rada pidi, tõvest laastatuna valguse poole rühkida. Usalda oma keha ja austa tema sõnumeid! Toida oma tervist!Toidu ravivõime ning energeetilise tähtsuse teadvustamiseni jõudis raamatu autor Liis Orav läbi isikliku valusa kogemuse. Ta usub, et loodusliku toidu, informeeritud valikute, hea energia ning positiivse suhtumisega on võimalik mägesid liigutada. Liis Orav on lõpetanud Annely Sootsi Tervisekooli ning täiendanud end kodu- ja välismaal loodusravi, nutrigenoomika ja biomeditsiini vallas.

 

Allikas: alkeemia.delfi.ee

Bensodiasepiinid – tarvitamisega seotud riskid ja võõrutusravi

Allpool on tegu med24 artikliga, millele lisame oma kommentaari:

On suur heameel lugeda, et üldjoontes on Eesti arstid teadlikud rahustitega seonduvatest probleemidest. Mõningad nüansid, mida omalt poolt välja tooksime:

  • artikkel näeb antidepressante kui oluliselt erinevaid aineid, mis ravivad ärevushäireid ja depressiooni ning ei tekita sõltuvust. Uuringud näitavad samas, et antidepressantide võõrutusnähud ei erine oluliselt rahustite võõrutusnähtudest. Samuti esineb osadel patsientidel võõrutusjärgne sündroom, mille sümptomid võivad püsida kuid või isegi aastaid. Seega on sõltuvus antidepressantidest samuti väga suur probleem.
  • Jällegi rõõm tõdeda, et ollakse teadlik 10% kaupa vähendamise reeglist. Kõik maailmas väljatöötatud võõrutusjuhendid lähtuvad üldjoontes sellest reeglist. Rahustite puhul on neist olulisim Ashton manual. Samas rõhutaks seda, et kui artiklis on öeldud, et 10% tuleks vähendada 1-2 nädala jooksul, siis eelkõige peaks jälgima inimese enesetunnet ja sageli võib see ajavahemik olla pikem. Enne järgmist vähendust peaks eelmised võõrutussümptomid taanduma.
  • “Astmeliselt soovitatakse vähendada ka lühiajalist ravi väikeses annuses rahusti-uinutiga, kui sõltuvust ei ole tekkinud (näiteks annuse poolitamine või annustamine ülepäeviti).” – kindlasti ei ole soovituslik ei rahustite, unerohtude ega antidepressantide ärajätmisel kõigutada igapäevast kogust ning võtta annuseid ülepäeviti!!! See võib viia lihtsalt püsivate võõrutussümptomite all kannatamiseni
  • “Rahustist võõrutamine kestab nädalaid, kuid.” – täiendaksime, et osadel juhtudel ka aastaid.
  • Rahustite ambulatoorsel vähendamisel on soovitatud võõrutussümptomeid leevendada muude psühhotroopsete ravimitega. Kõik psühhiaatrilised ravimid võivad tekitada sõltuvust – nii antidepressandid, kui antipsühhootikumid jne. Seega meie ei soovita üht sõltuvust teise vastu välja vahetada. Samuti näitavad patsientide kogemused, et võõrutussündroomi puhul on närvisüsteem väga tundlik ja võib reageerida ravimitele paradoksaalselt.
  • “On väike hulk kroonilise psüühikahäirega patsiente, kellel pikaajaline väikese annusega BD kasutamine võib olla vajalik ja kaalub üles rahustite kahjud.” – ilmselt on siin mõeldud selliseid inimesi, kelle sõltuvus on nii tugev, et on võimatu rahustitest lahti saada. Sellisel juhul on inimesele tekitatud tugev kahju ja on ebaõiglane väita, et bensodiasepiinide kasutamine toob inimesele mingisugust kasu.
  • Väidetud on, et BD võõrutusjärgne sündroom tekib inimestel, kes on kasutanud rahusteid aastaid või aastakümneid. Patsientide praktikast on teada, et võõrutusjärgne sündroom võib tekkida ka palju lühema tarvitamise puhul.
  • Rahustite tarvitamise statistikat Eestis leevendatakse väitega, et Soomes tarvitatakse neid ravimeid rohkem. Meie hinnangul on see, et 10% rahvastikust tarvitab rahusteid äärmiselt kriitiline näitaja. Eriti arvestades seda, et neid ravimeid võiks võtta ainult lühiajaliselt – 2-4 nädalat. Sellise protsendi juures on ilmselge, et Eestis on palju pikaajalisi rahustitarvitajaid, kes on rahustitest sõltuvuses.
  • Tuuakse välja, et just eakate puhul on riskid rahustite võtmisel suuremad, ometi on valdav osa Eesti rahustitarvitajatest just vanemad inimesed nagu statistikas on ka välja toodud.
  • Bensodiasepiinide kasutamine antidepressantravi alguses toimub tänu sellele, et antidepressandid tekitavad agiteeritust ja akatiisiat, mida rahustitega maha surutakse.

Abimaterjale:

Raamatud:

Bensodiasepiinid – tarvitamisega seotud riskid ja võõrutusravi

Bensodiasepiinide (BD) üldine iseloomustus ja toimemehhanism
BD-d on psühhoaktiivsed ained, mis on oma nime saanud keemilise struktuuri järgi ja mis kesknärvisüsteemi pärssides mõjuvad rahustavalt.
BD-d erinevad üksteisest farmakokineetiliste omaduste poolest: poolväärtusaeg, toime algus, kestvus, tugevus, eliminatsioon organismist, aktiivsete metaboliitide teke.
Poolväärtusaega on BD määramisel oluline teada (vt tabel 1), kuna pika poolväärtusajaga ehk pikatoimelised BD-d (nt diasepaam) kumuleeruvad organismis. Eriti tähtis on seda aspekti silmas pidada eakatel, kellel on aeglustunud metabolismi tõttu suurenenud tundlikkus kumuleerumisest tekkinud kõrvaltoimete suhtes.

Diasepaamil on kasutusel olevatest rahustitest pikim poolväärtusaeg (kuni 100 h). Alprasolaamil (ka lorasepaamil ja klonasepaamil) on tugevama euforiseeriva toime tõttu suurim kuritarvitamis- ja sõltuvusrisk. Väiksema kuritarvitamise riskiga on oksasepaam ja z-ravimid. Z-ravimitel on selektiivsem toime retseptoritele ning seetõttu eelised sõltuvusriski ja võõrutusseisundi raskuse osas.

Toimemehhanism on kõikidel BD-del sarnane, need toimivad kesknärvisüsteemis kui GABA-A retseptori modulaatorid, st BD-d tugevdavad GABA (gamma aminovõihape)  toimet GABA-A retseptorile. GABA on ajus peamine pidurdusmediaator, mis pidurdab närvirakkude aktiivsust. GABA-A retseptori kaudu toimivad ka barbituraadid ja alkohol. Bensodiasepiinid on suure terapeutilise laiusega ühendid: eluohtlikku mürgistust põhjustavad annused ületavad terapeutilisi mitmekümnekordselt. BD-de üleannustamise oht on väike võrreldes barbituraatide ja etanooliga, millel erinevalt bensodiasepiinidest on suurtes annustes võime otseselt mõjutada GABA-retseptorit ja põhjustada hingamise pärssumist. Seega mürgistuse oht on oluliselt suurem, kui BD-d kasutatakse kombinatsioonis teiste aju pärssivate ainetega, nagu näiteks alkohol ja opioidsed valuvaigistid.

Rahustite kasutamine Eestis

Eesti Haigekassa andmetel väljastati 2014. a bensodiasepiine ja z-ravimeid ligikaudu 139 000-le inimesele, st üle 10%-le rahvastikust. 2012. a oli vastav arv 131 000. Üle 70% retseptidest väljastati naistele ja üle 50% 55–79-aastastele. Enamuse retsepte väljastasid perearstid.

Viimastel aastatel on suurenenud z-ravimite (zopikloon, zolpideem) määramine. Peamised ravi määramise näidustused on unehäired ja ärevushäired. Kui võrrelda naaberriikidega, siis ei ole rahustite ja uinutite kasutamine Eestis sage: Soomes ja Rootsis on vastav näitaja 2–2,5 korda suurem (1).

Bensodiasepiinide toimed ja kasutusalad

BD-l on trankvilliseeriv (negatiivseid emotsioone vähendav, rahustav), sedatiivne, hüpnootiline ehk und soodustav, müorelakseeriv, antikonvulsiivne ja amnestiline ehk mälu halvendav toime. Toimetest tulenevalt on BD kasutusalad ärevushäired, paanikahood, unehäired, ägedad stressreaktsioonid, agressiivsus-, rahutushood, võõrutusseisund alkoholist, delirium tremens, epileptiline hoog, lihasspastilisus, antidepressantravi sissejuhatamine, anestesioloogia jne. Erinevate ärevushäirete (paanikahäire, üldistunud ärevushäire, sotsiaalfoobia) ravis on BD lühiajalisel kasutamisel soodne toime. Pikaajaline kasutamine (kuid, aastaid) võib hoopis intensiivistada ärevushäire sümptomaatikat ja häiret alal hoida.

BD-d ei kasutata monoteraapiana ärevushäirete ega depressiooni ravis, neil puudub antidepressiivne toime. Ärevushäirete korral on BD kasutamine näidustatud lühiajaliselt, 2–4 nädalat, ägeda sümptomaatika leevendamiseks. Antidepressantravi alustamise esimestel nädalatel, enne antidepressandi toime avaldumist, on BD kasutamine samuti vajadusel näidustatud. Tuleb arvestada, et pikaajaline ravi rahustitega võib depressioonist paranemist takistada ja tekitada emotsionaalset tuimenemist.

Bensodiasepiinide tarvitamisega seotud riskid

Bensodiasepiinidel on terve hulk soovimatuid kõrvaltoimed, mis kaaluvad üles nende kasud ja seetõttu limiteerivad BD kasutamist kliinilises praktikas.

Tolerantsus. Sama efekti saamiseks on vaja suuremat ravimiannust. Tolerantsus tekib kiiremini sedatiivse ja antikonvulsiivse, aeglasemalt hüpnootilise ja rahustava toime suhtes. Und soodustava toime suhtes tekib 50%-l inimestest tolerantsus 4–8 nädalaga.

Kognitsioonihäired. Üldteada on BD akuutsed toimed kognitiivsetetele funktsioonidele: tekib uimasus, unisus, mäluhäired, halveneb uue info salvestamine, aeglustub mõttetegevus. Nimetatud kõrvaltoimed on doosist sõltuvad – mida suurem annus, seda väljendunum kognitiivne düsfunktsioon. Nädalaid-kuid kestva tarvitamise korral väheneb tolerantsuse tekke tõttu uimasus ja sedatsioon, kuid püsima jäävad mäluhäired. BD-ravi katkestamisel kognitiivsed võimed üldjuhul taastuvad, kuigi viimastel aastatel on hakatud rääkima ka pikaajaliste BD-tarvitajate suurenenud dementsuseriskist, kusjuures pikatoimeliste bensodiasepiinide tarvitamine on seotud suurema dementsuseriskiga võrreldes lühitoimelistega (2).

Psühhomotoorsed häired. Tasakaalu, koordinatsiooni, reaktsioonikiiruse halvenemine, mis on seotud õnnetuste, liiklusavariide, eakatel kukkumiste ja traumadega.

Paradoksaalsed reaktsioonid. Rahunemise asemel süveneb rahutus, tekib agitatsioon. Esineb rohkem lastel ja eakatel.

Koostoimed teiste kesknärvisüsteemi mõjuvate ainetega, nt etanooli ja BD koos tarvitamine võib põhjustada eluohtlikku mürgistust.

Ärevuse suurenemine ja depressiooni süvenemine pikaajalise BD-tarvitamise tagajärjel. Rahustid võivad esile kutsuda depressiooni või süvendada olemasolevat meeleoluhäiret. Põhjus on rahustite mõju teiste neuromediaatorite vabanemisele – väheneb nii noradrenaliini, serotoniini kui dopamiini vabanemine ajus.

Eakad. Ainevahetuse aeglustumise ja bensodiasepiinide kumulatsiooni tõttu on eakad eriti tundlikud rahustist tingitud kõrvaltoimete suhtes, nagu sedatsioon, kognitsiooni- ja psühhomotoorsed häired. Eakatel on seetõttu suurem risk kukkumisest saadud vigastuste, dementsust meenutavate kognitsioonihäirete ja dementsuse tekkeks. Rahustite joove ja võõrutus võivad vanuritel sagedamini tüsistuda segasusseisundi, deliiriumina.

Kroonilise kopsuhaiguse ja obstruktiivse uneapnoe sümptomite ägenemine BD-ravi foonil.

Sõltuvushäire ja võõrutusnähud.

Sõltuvus

Sõltuvusrisk suureneb rahustite-uinutite igapäevasel kasutamisel juba mõne nädala jooksul, risk suureneb annuste suurenedes ja ravi pikenedes. Suurem sõltuvuse tekke risk on tugevama euforiseeriva toimega rahustitel nagu alprasolaam, lorasepaam, ka klonasepaam. Pikaajalistest tarvitajatest umbes 20–30%-l tekib sõltuvus. Tavaliselt manifesteerub sõltuvus võõrutussümptomitena BD-ravi katkestamisel või annuste vähendamisel. Sõltuvushäire tunnuseid vt tabelist 2. BD-sõltuvusest rääkides eristatakse väikese ja suure annuse sõltuvust.

Väikese ehk terapeutilise annuse bensodiasepiinisõltuvus. Sellese gruppi kuulub valdav enamus bensodiasepiinsõltlastest, kellele määratakse rahustid une- või ärevushäirete leevendamiseks, ravi rahustitega venib kuude-aastatepikkuseks ning hiljem tekivad raskused rahustitest loobumisel, kuna annuse vähendamisel või ravi katkestamisel tekivad võõrutusnähud, ilmnevad taas une-, ärevushäire sümptomid. Need on patsiendid, kes üldiselt ei kuritarvita rahusteid ega suurenda ise annuseid. Väikese annuse sõltuvust saab ravida ambulatoorselt rahusti annuse astmelise vähendamise ja teiste psühhotroopsete ravimite, mis hoiavad sümptomeid kontrolli all, lisamisega raviskeemi. Abiks on patsiendi motiveerimine rahustist loobumiseks, tema teavitamine pikaajalise tarvitamise riskidest. On väike hulk kroonilise psüühikahäirega patsiente, kellel pikaajaline väikese annusega BD kasutamine võib olla vajalik ja kaalub üles rahustite kahjud.

Suure annuse bensodiasepiinisõltuvus. Siia gruppi kuulub väike osa rahustisõltlastest, kellel on enamasti kaasuvad muudest psühhoaktiivsetest ainetest sõltuvuse häired, isiksusehäired ja kes suurendavad igapäevaselt tarvitatavaid rahustiannuseid, hankides ravimeid erinevatelt arstidelt retsepte küsides ja/või illegaalselt. Rahusteid tarvitatakse näiteks teiste uimastite toime tugevdamiseks (alkohol), võõrutussümptomite leevendamiseks (alkohol, stimulandid). Mõnikord tarvitatakse rahusteid koos opioidsete valuvaigistitega või tarvitab patsient mitut suures annuses bensodiasepiini korraga. Sagedamini kuritarvitatakse alprasolaami, klonasepaami, diasepaami, kuid TÜ Kliinikumi psühhiaatriakliinikus on ette tulnud juhtumeid, kus patsiendi ainus sõltuvusttekitav psühhoaktiivne aine on zopikloon, mida tarvitatakse 6–10 tabletti ööpäevas. Kui rahustite tarvitamine on kontrollimatu, esinevad kaasuvad psüühikahäired ja varasem ambulatoorne võõrutusravi on ebaõnnestunud, on vajalik statsionaarne võõrutusravi rahustitest, selle eesmärk võib raskematel juhtudel olla võõrutamine terapeutilise annuseni.

Võõrutussümptomid

Võõrutusnähud ilmnevad BD-ravi järsul katkestamisel või annuse vähendamisel tundide või päevade (kuni nädala) jooksul, olenevalt ravimi poolväärtusajast. Võõrutusnähtude põhjus on pikaajalise rahusti tarvitamisega kohanenud aju vabanemine pidurduse alt ja kesknärvisüsteemi ülierutuvuse teke. Võõrutusnähtude raskusaste on varieeruv ja sõltub rahusti tarvitamise ajast, annusest, poolväärtusajast, vanusest, kaasuvatest haigustest jne. Mida suurem annus ja pikaajalisem tarvitamine, seda suurem on tüsistuste risk – raskematel juhtudel võib rahustivõõrutus meenutada alkoholvõõrutusseisundit epileptiliste hoogude ja segasusseisundiga. Eristatakse psüühilisi ja füüsilisi võõrutusnähte.

Psüühilised võõrutussümptomid on tavaliselt ärevus, paanikahood, ärrituvus, närvilisus, pahurus, meeleolu halvenemine, keskendumisraskused, mäluhäired, harvem tajuhäired, sensoorne ülitundlikkus, meelepetted, segasusseisund. Psüühilised võõrutusnähud meenutavad ärevushäire sümptomaatikat, mistõttu on BD-ravi katkestamisel raske eristada võõrutusseisundit ja ravi katkestamisel taas ägenenud ärevushäiret.

• Füüsilised võõrutussümptomid on varieeruvad: treemor, higistamine, valud eri kehapiirkondades, seedetraktivaevused (suukuivus, iiveldus, diarröa), vererõhu tõus, tahhükardia, lihaskrambid jne, raskematel juhtudel epileptilised hood.Võõrutusnähud mööduvad 2–8 nädalaga, mõnikord kestavad veelgi kauem. 10–15%-l pikaajalistest tarvitajatest tekib n-ö BD võõrutusjärgne sündroom, mida iseloomustavad püsiv või lainetav ärevus, unehäired, depressioon, kehalised vaevused (nt valud, seedehäired), kognitsioonihäired (nt mäluhäired). Need on patsiendid, kes on rahusteid tarvitanud aastaid või aastakümneid.

Võõrutusravi

Võõrutamine rahustitest toimub astmeliselt. Kui annust vähendada n-ö jupikaupa, võib võõrutamine olla talutav ega põhjusta ärajäämanähte. Kõige ohtlikum on järsult katkestada suurtes doosides BD-ravi, mis on kestnud kuid-aastaid, siis on risk epileptiliste hoogude ja segasusseisundi tekkeks suurim. Kõige lihtsam on võõrutada diasepaamist, kuna pika poolväärtusaja tõttu on võimalik sujuv ravimi sisalduse vähendamine organismis. Lühitoimelistest rahustitest võõrutamisel ei ole sujuv ravimkontsentratsiooni vähendamine võimalik, annuste vahel tekivad kõikumised: rahusti toime vähenemisel ilmnevad võõrutusnähud ja tung ainet tarvitada. Seega, kui võõrutamine ei õnnestu, on soovituslik minna üle muudelt rahustitelt diasepaamile, selleks on vaja teada bensodiasepiinide ekvivalentsust (vt tabel 1).

Rahustist võõrutamine kestab nädalaid, kuid. Annuse vähendamise tempo sõltub ravimi kasutamise ajast, annusest ja individuaalsest taluvusest. Ambulatoorselt on soovituslik vähendada 10% annusest 1–2 nädala jooksul. Algannuseks mitte võtta üle 30 mg/ööp, kuigi patsient võib tarvitada suuremaid annuseid. Tulenevalt patsiendi taluvusest võib rahustite doosi vähendada kiiremas tempos: näiteks 15 mg algannuse korral 2,5 mg diasepaami nädalas. Kiiremini toimub võõrutamine ka haiglas. Kõige raskem on loobuda viimasest doosist: diasepaami puhul vähendatakse viimast 5 mg sageli 0,5–1 mg kaupa nädalas, kasutusele võib võtta tilkadena saadaval oleva ravimvormi. Arusaadavalt vajab selline koostöö arsti ja patsiendi usalduslikku suhet ning motivatsiooni rahustist loobumiseks.

Astmeliselt soovitatakse vähendada ka lühiajalist ravi väikeses annuses rahusti-uinutiga, kui sõltuvust ei ole tekkinud (näiteks annuse poolitamine või annustamine ülepäeviti).
Ühes metaanalüüsis (3) näidati, et lühisekkumised (perearst teavitas patsienti kirjalikult kolmekuulise bensodiasepiinide tarvitamise perioodi järel vajadusest bensodiasepiine vähendada) on bensodiasepiinidest loobumisel efektiivsemad kui tavaravi (routine care, mitteteavitamine), see suurendab õnnestumise tõenäosuse 5%-lt 22%-le. Kaks randomiseeritud kontrollitud uuringut (4) näitasid, et patsientidel, kellel esmatasandis ei õnnestunud lühisekkumise teel bensodiasepiinidest loobuda, oli järkjärguline bensodiasepiinide doosi vähendamine efektiivsem võrreldes tavaraviga (vastavalt 51% vs. 15%). 15 kuu pärast oli järkjärgulist ravi saanud patsientidest 36% ja tavaravi saanud patsientidest 15% bensodiasepiinidest vabad (5).

SOOVITUSED
– Bensodiasepiinidel nagu kõikidel teistel ravimitel on hulk soodsaid ja ebasoodsaid toimeid.- Lühiajaline ravi (kuni neli nädalat) võib olla efektiivne patsientidele, kelle toimetulek ja elukvaliteet on ärevuse ja unehäirete tõttu oluliselt häiritud.- Üle nelja nädala kestnud ravi rahusti-uinutiga suurendab sõltuvushäire kujunemise riski.– Ärevushäirete ja depressiooni ravis on esmavalik antidepressandid. BD lisamisel raviskeemi tuleb kaaluda ravist saadavat kasu ja kahju ning teavitada patsienti enne ravi algust sõltuvuse riskist ja muudest võimalikest kõrvaltoimetest.- Pikaajalise rahusti-uinuti tarvitamisega seotud riske tuleb võtta arvesse juba enne lühiajalise ravi planeerimist.- Kui sõltuvus on tekkinud, on see sageli pikaajaline oluliselt elukvaliteeti halvendav häire.– Riskigrupid BD määramisel on eakad ja sõltuvushäire anamneesiga patsiendid (alkohol, rahustid, muud uimastid, hasartmängurlus).- Eakatele määrata rahusteid lühiajaliselt, väikestes doosides, kumulatsiooni ohu tõttu eelistada lühitoimelisi bensodiasepiine ja mõnevõrra soodsama kõrvaltoimete profiili tõttu z-ravimeid.- Mitte väljastada rahusti retsepti ilma patsienti nägemata, kuritarvitamisele/sõltuvusele mõeldes kontrollida retseptikeskusest varem väljastatud retsepte.- Rahusti-uinuti ravi lõpetamisel vähendada annust astmeliselt.

Tabel 1.Bensodiasepiinide konverteerimine diasepaamile – ekvivalentsustabel
T1/2 (poolväärtusajad) Ekvivalentsus Diasepaam  20–100 h 5 mg Kloordiasepoksiid 30–100 h 12,5 mg Klonasepaam       20–50 h 0,25 mgNitrasepaam  20–50 h 5 mgBromasepaam  10–20 h 3 mgAlprasolaam  6–12 h 0,25 mgOksasepaam  4–15 h 10 mgTemasepaam  10 h  10 mgLorasepaam  10–20 h 0,5 mgZopikloon  5–6 h  7,5 mgZolpideem  2–3 h 10 mg

Tabel 2.Sõltuvushäire kriteeriumid (RHK-10)
• Tugev tung või sundmõte tarvitada ainet. • Võimetus kontrollida aine tarvitamisel käitumist, tarvitamise kestust ja aine hulka. • Aine tarvitamise lõpetamisel või vähendamisel tekkiv võõrutusseisund, mille tõestuseks on ainele iseloomulik võõrutussündroom; või aine tarvitamine, et leevendada või ära hoida võõrutussümptomaatikat.• Tolerantsuse teke, mis väljendub selles, et aine esialgse toime saavutamiseks tuleb tarvitatava aine annust suurendada. • Vaba aja veetmise muude võimaluste ja huvide progresseeruv taandumine aine tarvitamise ees; suurenenud on ajahulk, mis kulub aine hankimisele, tarvitamisele ja toimest toibumisele.• Aine tarvitamise jätkamine vaatamata ilmsetele kahjustavatele tagajärgedele.

Kasutatud kirjandus1. Sonn K, Laius O, Irs A. Und soodustavate ravimite kliiniline farmakoloogia ja kasutamise suundumused Eestis. Eesti Arst 2015; 94 (11): 684–688.2. Shash D. Benzodiazepines, psychotropic medication and dementsia. Alzheimers and Dementia, 2015.3. Parr JM, Kavanagh DJ, Cahill L, Mitchell G, McD Young R. Effectiveness of current treatment approaches for benzodiazepine discontinuation: a metaanalysis. Addiction. 2009; 104 (1): 13–24.4. Oude Voshaar RC, Gorgels WJMJ, Mol AJJ, van Balkom AJLM, Mulder J, van de Lisdonk EH, et al. Long-term outcome of two forms of randomised benzodiazepine discontinuation. Br J Psychiatry. 2006;188:188–9.5. Alkoholitarvitamise häire ravijuhend, 2015.

Allikas: Med24